Andra

Iseenda otsimise ja avastamise konarlused teel

Oled sa kogenud, et mõnikord esmapilgul üsna puhas sein, osutub täiesti mustaks kui oled asunud sealt puhastama ühte väiekst plekki ning alles seejärel näed kontrasti ja lõpuks pead pesema kogu seina?

Kui ma 11 aastat tagasi otsustasin aastaks aja maha võtta, et veidi ringi rännata, oli mu peamine motivatsioon selleks soov proovida, kuidas ma saan hakkama üksinda, kodust kaugel, võõra kultuuri keskel elades. Ma tahtsin endale tõestada, et saan hakkama. Kui üks mu sõber lahkumispeo ajal küsis, kas lähen ennast otsima, vastasin, et mul on kõik paigas, ei lähe ennast otsima. Mäletan veel hästi, mida ma selle all mõtlesin – olin loonud endale väliste standardite järgi aktsepteeritava keskpärase elukese – mul oli karjäär mainekas ettevõttes (millest ma loobusin), oma hubane kodu, auto, puhkused välismaal, sõbrad, täiskasvanuks saanud tütar, ma ei olnud koormatud kosmiliselt suure pangalaenuga. Mõtted sellest, et minu sisekosmos avastamist ja korrastamist vajab, ei tulnud sellisel kujul mulle pähegi. Säärane egost pungil vastus, et ma ennast otsima ei lähe, sest mul pole seda vaja, mul on kõik paigas, ajab mind praegugi veel naerma. Muidugi ma läksin ennast otsima, ainult mu ego ei teadnud seda veel, intuitsioon oli aga piisavalt kõvasti mu kõrva sosistanud, nii et sinnapoole ma liikuma hakkasin. Teadmata, et seda vajasin.

Iseenda otsimisega või pigem siis leidmisega on see, et kui hakkad kuskilt servast kraapima, siis juhtub nagu selle seinaga, mida jutu alguses mainisin… Mõtled, et uurid natuke aga peale esimest manöövrit nuustikuga hakkab soppa voolama, soppa, millest sa polnud esmapilgul teadlik, et see olemaski on, seda mida ma polnud näinud kui sein sellega ühtlaselt kaetud oli. Seda, mida näha ei tahtnud. Sel hetkel on võimalus valida, kas eirata, et hallika varjundi keskel on üks hele laik või kogu sein üleni puhtaks pesta ehk kui rääkida enda avastamise teest, siis saada tuttavaks ooma varjukülgedega, nende osakestega, mida me enda juures pole näha tahtnud või julgenud.

Pikkamisi ennast taasluues, kogeme tagasilööke, kogeme hetki kui ego püüab taas püünele saada, süüdistame oma haavades ja traumades oma lähedasi, toome ettekäändeid, et astuda teest kõrvale, kõik pooleli jätta, vahetame pidevalt õpetajaid, teejuhte, meetodeid, kuni jõuame sinna, et kõik, absoluutselt kõik, on meie enda loodud, meie enda peegelpilt ja me lihtsalt peame suutma vaadata seda peegelpilti heatahtlikult, kaastundlikult. Kui tahame seda näha ja aktsepteerida, siis algab tõeline tervenemine ja elamine päris külluses ja armastuses.

Kuidas suvesooja nautida?

Tänane artikkel on ajendatud tähelepanekust, et paljud inimesed kannatavad suviselt soojade ilmade käes ja puht minu subjektiivse välise vaatluse põhjal käituvad või riietuvad viisil, mis neid kannatusi juurde loovad. Olles veetnud päris palju oma aega troopikas, siis jagan oma kogemust ja tähelepanekuid selles vallas. Lisan ka, et ma ise armastan selliseid 28-35 kraadiseid temperatuure üle kõige, tunnen end oluliselt teovõimelisemana kui külmas, mil enamus mu sisemist energiat läheb sooja tootmiseks, mõistan ka, et inimestel on see “mugavustemperatuur” erinev ning eestlastel tihtipeale puuduvad teadmised, kuidas soojas paremini toime tulla kuna valdava ajast elatakse ju külmas ja kehad on külmale kalibreeritud.

  1. Nagu talvel öeldakse pole halba ilma on vale RIIETUS, siis kehtib see ka suvel. Olen märganud, et kantakse väga valesid riideid ja jalanõusid. Vali võimalusel hästi õhuke puuvillane materjal (mitte t-särgi puuvill), riided võiks olla lohvakamad, mitte tihkelt ümber keha.
  2. Naised – eelistage pükstele kindlasti kleite – seelikuid, las püksid jäävad külmi ilmasid ootama! Kui vähegi sulle sobib, siis jäta aluspesu neil päevadel kappi. Naised, kes kasutavad igasuguste padjandustega rinnahoidjaid, siis see ei ole küll sooja suvepäeva riietus. Kergem on ka riietuses, millel pole varrukaid, nii et õlad ja kaenlaalused on lahtised, keha hingab niimoodi rohkem. Jalanõude puhul soovitan plätusid, rihmikuid või veel parem: käi paljajalu kui oled koduaias, rannas. Tennised, tossud või muud kunstnahast kingad ei lase jalal hingata ja suurendavad su kannatusi.

2. JOO rohkem VETT kui tavaliselt. Esiteks ei soovita jääkülma vett kuigi esmapilgul võib tunduda, et see jahutab sind, siis organism kulutab energiat selle soojendamise peale ja nii sina hoopis kaotad energiat. Hommikul võiks kohvi asemel juua tassi rohelist teed, rohelisel teel on jahutav effekt. Päevadel kui sa higistad palju, vajab keha ka soolasid. Näiteks võid teha endale pudelisse vee, kuhu pigistad sisse sidrunit (ära jäta sidrunit koos koorega vette, nii ligundad koore küljest kõik pestitsiidid oma vette ja seda sa ju ei soovi. Lisa mõned terad himaalaja soola ja tsutike mett . Väga hea on ka mineraalvesi. Jahutav effekt on ka piparmündil, võid valmistada endale päevaks värskest piparmündist tee ja hoida seda jahedamas (mitte täiesti jääkülmana), samuti kibuvitsatee on hea. Ära joo alkoholi, see aitab esiteks saada päikesepõletust, teiseks kuivatab ja nõrgestab su organismi veelgi!

3. Väldi konditsioneeri või selle “põhja” keeramist. Kui kliimaseadme kasutamine on vältimatu, sea see temperatuurile, mis ei erine välisest temperatuurist rohkem kui 3 kraadi. Kui kasutad konditsioneeri, siis kindlasti märkad, et õue minnes tundub kuidagi eriti kuum ja kehas tekivad vahel külmavärinad, keha saab justkui shoki. Paljudel jääb haigeks kurk. Konditsioneer tekitab sellest sõltuvust ja raske on ilma selleta elada kui oled enda keha sellega harjutanud aga kui harjutad end mõned päevad soojaga toime tulema, siis keha harjub ära ja tunned soojast rõõmu.

4. Vali mida sa SÖÖD. Ajurveedas tuntakse soojendavaid ja jahutavaid toite, suvel võiksid valida jahutavad toidud. Näiteks jäta kõrvale vürtsikad toidud ja liha (jällegi lisab kuuma sinu kehale) ning eelista toortoitu, värskeid puuvilju ja marju. Arbuus on väga hea praegusel ajal, tomatid, spargel, salat, suvikõrvits, jahutav effekt on ka kurgil (eriti hea värskelt soolatud kurk, annab kehale ka soola), sidrunil, piimatooted jahutavad – sööge näiteks kama. Jäätisel on kehale hoopis soojendav effekt.

5. Üks oluline faktor on ka see, kus sa soojal suvepäeval viibid. Sinu kehale on alati parem viibida looduses. Koduaias, metsaveerel on üldjuhul mõnus briis, murul käies jahutad ja maandad ennast. Linnad oma asfaltteede, betooni ja puudevaegusega muutuvad ebameeldivaks betoonkõrbeks ning temperatuur seal tõuseb ka kõrgemaks kui looduses (veel üks põhjus hääletada maha poliitikud, kes eelistavad parkimiskohti luua puiesteede arvelt). Mine ujuma! Ujumine meres, järves värskendab, kui veekogu pole lähedal, hüppa paar korda päevas dushi alla.

6. Joogas on ka keha jahutavad meetodid, näiteks Shitali pranayama, kus hingad sisse läbi kokkurullitud keele. Kui oled selle meetodiga tuttav, siis proovi, kel soov õppida, siis võtke ühendust!

Mõnusat suvesooja teile!

Mõtisklus peegeldustest, kadedusest ja imetlemisest

Üks hilisõhtune jagamine

Mõnikord mõni inimene, keda me võib-olla ei tunnegi eriti, tekitab meis negatiivseid emotsioone ning kipume ka üsna automaatselt riputama neile külge silte, mida nad sugugi ära ei ole teeninud. Kui sa ka oled enda juures märganud, et kiirustad vahel hinnangute andmisega ning keegi kuskil tekitab sinus puhtalt oma kohaloluga ärevust, siis kutsun ausalt endale hinge vaatama, mis see on selle inimese juures, mis peegeldab midagi sinus – kas siis seda, mida leiad endaski aga eelistad seda endale mitte tunnistada või hoopis midagi, mõni talent või omadus, mida salamisi ihkaks endalegi aga hirm hoiab tagasi, et endas seda avada. Niisiis ole tänulik inimestele, kes sinus mingeid nuppe (kas tahtlikult või tahtmatult vajutavad), ainult läbi selliste peegelduste saame sügavuti ennast näha ja kasvada.

Kuna see heliklipp oli algselt salvestatud õhtul hilja memoks, et järgmisel päeval sel teemal video teha aga järgmisel päeval oli see õige tunne ja hetk möödas, siis otsustasin jagada ikkagi seda memo, nii et andke andeks, et natuke unine see esinemine 🙂

What do you do for fun?

Sõitsin Costa Rica käänulistel teedel kui autojuht küsis minult just selle küsimuse: “What do you do for fun?” (Kuidas sa lõbutsed?) Lihtne küsimus, millele ma kohe kergelt vastust ei leidnud. Sain aru, millist vastust ta minult tõenäoliselt ootas – ehk siis, mida ma teen tööst vabal ajal a la stiilis – käin kinos, teatris, kontserdil, matkamas, sõpradega “väljas” vmt. Aga kui töö nagu pole päris töö ja sellist klassikalist “lõbu” tööst vabal ajal hing ei ihka, siis kuidas vastata. Sarnane dissonants tabab mind vahel kui küsitakse, kus ma elan, sellele lihtsalt pole enam ühtset vastust kui elan osalise ajaga ühes riigis ja osalise ajaga teises riigis.

Niisiis “fun” ehk lõbu. Lõbu viitab minu meelest mingile välisele ja lühiajalisele ehk siis mingi tegevus, mis pakub korraks rõõmu ja leevendust muidu valulikule või igavale elule. Midagi, mis tuleb väljast pooolt ja sõltub välistest teguritest. Midagi, mis on nagu plaaster, mis korraks peale kleebitakse haavale, et veritsus kõike ära ei määriks. Ma ei mõista lõbutsemist hukka – nali ja naer on väga vajalikud aga ma kutsun Sind vaatama natuke sügavamale. Mis oleks kui kogu meeleseisund on täidetud vaikse rahuliku sisemise rõõmuga? Et hoolimata välistest tormidest on sinu sees vaikus, rahu ja rõõm elus olemisest. Et ei peaks otsima järjest ekstravagantsemaid lõbustusi, vaid võiks lihtsalt rõõmu tunda elus olemisest, päikese paitusest, hetkest, mis on? Mis oleks kui elu oleks tõesti elus?

Kui palju maksab sinu hing

Mina olin eelmise sajandi 80ndate koolilaps. Ühel päeval oli mul oma emaga vestlus, kus ta ütles, et varsti räägitakse meile koolis, et saame pioneeriks hakata. Ema rõhutas, et ma ei pea seda tegema kui ma ei taha ja et tegelikult see ei ole mingi eriti äge asi, millega kaasa minna. Ta ei seletanud mulle tookord midagi poliitikast  aga mäletan hästi, et otsustasin mitte pioneeriks hakata. Oligi käes klassijuhatajatund, kus hakati rääkima pioneeriks hakkamisest ja kui vägev asi see on, sosistasin oma pinginaabrile, et ma vist ei hakka pioneeriks. Mäletan  veel siiani, kuidas ta vaatas mind ülevalt alla, lõi pea kuklasse ja teatas erilise rõhuga: “mina KÜLL hakkan! Muidu sa ei saa ju laagrisse ega kuhugi ägedatele üritustele!” Ma oli sellisest toonist ja tema pilgust ehmatanud ja automaatselt tundsin, kuidas kogu esialgne julgus teistmoodi otsustada, kokkuvarises. Kartsin, et äkki ma ei kuulugi siis enam teistega kokku ja jään millestki heast ilma, niisiis kui pidime kätt tõstma, kes soovivad pioneeriks hakata, tõstsin seda innukalt koos teistega. Tõe huvides olgu öeldud, et ainus asi, mis sellele valikule järgnes, oli kanda kaelarätti, mida me püüdsime igal võimalusel vältida ja kohustus osaleda mai kuus paraadil, kus oli kohutavalt külm aga ei tohtinud peale valge pluusi midagi paksemat seljas olla. Ja tõesti ühe korra käisin ka pioneerilaagris.

Mõned aastad edasi oli mu selgroog tugevamaks kasvanud – kui esitati sama küsimus komsomoli astumise kohta ja vihjati, et sinna astumata jääb Saksa Demokraatliku Vabariigi külastamine kättesaamatusse kaugusesse, siis jäin endale kindlaks, et sinna ma ei astu. Ja tõesti nii jäi ka Saksa DV reis ära aga hoolimata sellest, et olin 5 aastasest peale unistanud reisidest kaugetele maadele, ei olnud ma oma otsusest häiritud. Ning õige pea kukkus kogu kupatus kokku ja kui veidigi raha oli, sai reisida, kuhu iganes, praeguseks olen elanud palju vahvamates riikides kui Saksamaa aga ka seal päris mitmeid kuid veetnud.

Miks ma sellest kirjutan? Sest nii kummastav kui see ka pole, oleme justkui tagasi seal 80ndates. Viimastel kuudel kuulsin nii paljudelt inimestelt, kuidas nad soovivad saada endale kuulsat viirust, et ometigi paberid korda saada, kas vältida süste üldse või pääseda vähemalt kolmandastki aga säilitada võimalus nn. “vabadusele”.   

Praegu, kevade saabudes, võib tunduda see teema juba ammendunud, sest ka see vahepealne “süsteem” on hetkel pausil. Samas aga loodakse juba uusi ja krõbedamaid mehhanisme, mis ilmselt üsna pea meile kehtestatakse, no ikka meie endi “huvides”.

Kallis inimene, kes sa arvasid, et sellised süsteemid annavad sulle mugavust ja vabadust, siis ma pean sind kurvastama: see  võtab sinu vabaduse ja mida rohkem inimesi sellega kaasa läheb, seda rohkem vabadust ära antakse. See selletalvine nö. “pass” on ehe näide kurjusest ja rumalusest ja isegi kui sa klassifitseerud selle omanikuks, siis palun mõtle väga sügavalt, kas sa tahad osaleda sellises asjas või lööd vähemalt järgmine kord selja sirgu ja julged jääda vabaks ja endale kindlaks. Pea meeles sul on alati valik, sa lihtsalt pead julgema valida vastavalt oma südametunnistusele ja sisemisele veendumusele, mitte vastavalt kellegi survele. Survele järele andmine ja otsustamine vastu oma tõelisi soove, on oma hinge maha müümine.

Kaduneljapäev on hea puhastumispäev

Milleks on puhastumine hea?

Me kõik nõustume, et väline puhastumine, dushi all käimine, oma riiete ja ümbruse puhtus on üsna elementaarne ning vähemal ja suuremal määral enamik inimesi seda uskumust järgib. Sama oluline kui väline puhastumine on aga ka sisemine puhastumine ning sisemise puhastumise all pean silmas nii füüsilist, keha puhastamist seest poolt kui ka oma meele puhastamist. Oma mõtete kvaliteet ja puhtus sõltub aga suurel määral ka sinu keha sisemisest puhtusest. Niisiis kui tunned, et on raske kontsentreeruda, mõtted on hajevil ja ka mediteerimine ei ole tulemuslik, tasub ette võtta keha puhastamine.

Kellele on puhastumine vajalik?

Puhastumine on vajalik kõigile inimestele, nii neile, kel tervis on korras kui neile, kel on tervis korrast ära. Enamus haigused tulevadki sellest, et toitumine on olnud järjepidevalt ebatervislik, süüakse palju lihatooteid, ebakvaliteetseid rasvasid, suhkrut, tarbitakse alkoholi ning isegi kui oled taimetoitlane, siis köögi-ja juurviljad on läbi imbunud tervisele väga kahjulikest taimemürkidest, väetistest, raskemetallidest jne. Kui meie seedesüsteem on korrast ära, maks toksiinidest ummistunud, ei aita ka vitamiinide söömine, need lihtsalt ei imendu. Niisiis süstemaatiline keha puhastamine tuleb alati kasuks!

Kuidas puhastuda ja millal?

Kevad on traditsiooniliselt hea aeg puhastuskuuride tegemiseks, mina olen tavaliselt teinud igal pööripäeval ehk 4 korda aastas põhjalikku soolepuhastust jooga traditsioonist shanka prakshalanat. Hea on järgida ka kuufaase – homme on kaduneljapäev ja see on hea päev teha siis kas paastu või soolepuhastust. Kui sa tunned, et pikem paastuperiood ei ole sinu jaoks, siis kutsun sind pidama kord kuus vee päeva – igal kaduneljapäeval. Veepäev tähendab seda, et sel päeval jood puhast vett – ei lisa sinna maitseid, mulle, äärmisel juhul taimeteed, kindlasti mitte kohvi või must/roheline (kofeiini sisaldav) tee. Kaduneljapäev on hea ka pidada võimalusel digipaastu – jätta vaatamata uudisvood ning selle asemel hingata looduses värsket õhku ja puhastada enda meelt.

Kui veepaast tundub sulle hirmuäratav, alusta väiksematest sammudest. Näiteks kui sinu igapäevases menüüs on liha, kala, munad, piimatooted, tee kord nädalas üks päev, mil sööd ainult puuvilju või köögivilju ja joo palju vett. Jälgi oma keha ja tunneta, kuidas see sulle mõjub. Kevadel on ka hea vahetada poes müüdavad salatid välja väikeste noorte naadilehtede ja kõrvenõgeste vastu, mis aias end mullast välja sirutavad. Ka kuulsaks saanud karulauk täiesti puhtal kujul sööduna mõjub puhastavalt (kui sa sellest pesto teed, siis see pigem rammus toit 🙂 )

Mis on shanka prakshalana?

Shanka prakshalana (lühidalt Shanka) on joogas põhjalik soolepuhastus meetod. Joogid teadsid juba tuhandeid aastaid tagasi,e t tervise saladus peitub soolte tervises. Shanka puhastab kogu soolestiku leebelt erinevalt klistiiridest, mida ka mõned eelistavad puhastamiseks kasutada. Shanka käigus juuakse puhast leiget vett (filtreeritud vesi või osta poest 2x5l pudel) millesse on segatud kvaliteetset soola (nt. himaalaja sool) 1 spl /1l kohta. Iga klaasi järel sooritatakse kindlaid kehalisi harjutusi, kindlas järjekorras, mis aitavad veel liikuda mööda soolt edasi. Peale 5-8 klaasi (oleneb inimesest, kas tehakse esimene kord või korduvalt jne) hakkab üldjuhul sool läbi käima, protsess jätkub: jood klaasi, teed harjutused – tormad tualetti. Seda seni kuniks kehast väljuv vedelik on sama puhas ja läbipaistev kui sisse joodud vesi. Seejärel on oluline 30 min. pärast süüa pehmet, ghee või oliivõliga riisi üks peotäis või kitcharit. Oluline on vältida 24 tundi igasuguseid piimatooteid, liha, vürtse, tooreid puuvilju, alkoholi, kohvi jms. Lühidalt: söö aurutatud või keedetud köögivilju, pigem selliseid, mis ei tekita gaase (oad ja kapsas pole parim valik, oad seedivad ka liiga raskelt), kõiki loomseid toiduaineid, alkoholi ja vürtse peaks vältima vähemalt 48 tundi. 48 tunni jooksul peaks vältima ka rasket füüsilist trenni, pigem andma endale puhkust ja rahu. Väldi ka külma dushi ja ujumist peale protseduuri. Hea on jälgida oma menüüd ka päev enne protseduuri – väldi raskesti seeditavaid toite, liiga vürtsiseid toite, pähkleid, alkoholi.

Kui soovid oma esimesel shanka prakshalanal toetust ja nõu, siis pakun 2-le inimesele võimalust teha seda minu juhatusel ja nõustamisel läbi zoomi 6.mail algusega kl. 8:00 hommikul (alustame tühja kõhuga). Eelnevalt teeme konsultatsiooni kõne 5.mail, et teaksite, mida peate endale varuma ning alustame ühiselt hommikul kl 8. Kui teed seda esimest korda, siis tuleks kindlasti varuda omale 4 tundi aega. Kui kiiresti kogu protsess läbitakse on väga individuaalne ja iga kord erinev. Mina olen teinud seda 1,5 tunniga aga ka 3,5 tunniga. Osalemispanus 45€.

Hinnangutevabast kuulamisest läbi empaatia ja kohalolu

Empaatiast räägitakse viimasel ajal palju aga kas me mõistame empaatiat ja valdame empaatilist suhtlemist? Kas suudame empaatilist kuulamist teistele pakkuda ja seeläbi kasvatada suhetes lähedust ja mõistmist ning luua teiste inimestega tähendusrikkamaid suhteid? Vaata videost empaatilisest kuulamisest lähemalt.

Kohalolu ning oma tunnete ja vajadustega kontaktis olemine on samuti väga oluline, et luua teisele inimesele turvaline ruum enda avamiseks. Tihtipeale on meil sisse lülitatud hinnangute andmise mootor ning kuulame teist läbi oma hinnangute. Kust hinnangud tulevad? Eks ikka meie enda egost ja loost, mida me endale räägime samal ajal kui teist kuulata püüame. Oma hinnanguid saame paremini mõista kui püüame oma tunnete ja vajadustega kontakti saada. Kui õpime oma vajadusi ka teistega jagama, sünnib teineteise mõistmine ning meie side kasvab. Kuna üldjuhul meid ei ole õpetatud oma tunnete ja vajadustega kontaktis olema, vaid pigem oma tundeid alla suruma ja oma vajaduste väljendamist häbenema, siis olles terve elu teistele meeldida püüdnud, ei ole sugugi imelik kui me ei saa aru, mida me vajame, vaid tunneme endas lihtsalt tohutut rahulolematust ja ebamugavust.

Koostasin võimalike tunnete listi kui sinu vajadused on rahuldatud ning kui vajadused on rahuldamata ning lisasin ka võimalike vajaduste nimekirja, see on tööriist, mis aitab sind paremini analüüsida oma tundeid ja vajadusi. Saad seda kasutada hästi kui alustad oma tunnete ja vajaduste kirja panemist.

Telli tunnete ja vajaduste tööriist siit:
* kohustuslik väli

Kui email ei jõua 5minuti jooksul su postkasti, siis vaata ka spämmi kausta!

Mis on IKIGAI ja kuidas see jaapanlaste saladus meid õnnelikumalt elada aitab?

Kas sa oled mõelnud sellele, miks end hommikul voodist välja ajad ja tegutsema asud? Kas motivatsiooniks on see, et see, mida sa oma elus teed on nii äge ja inspireeriv sinu jaoks ning tunned, et ajad õiget asja? Kui nii, siis oled üks õnnelik inimene ja õigel teel ning ilmselt juba leidnud oma ikigai! Tihti on aga nii, et tehakse tööd vaid saadava palga pärast või tunned, et midagi on nagu puudu täisväärtuslikust elust ja sa ei tee päris seda, mida sooviksid teha. Jaapanlastel on selline mõiste nagu IKIGAI – iki tähendab elu ja gai põhjust ehk siis tähendab ikigai elamise põhjust, elu mõtet.

Ikigai annab elule tähendusrikkuse ja kui elame tähendusrikkalt, oleme ka õnnelikumad ja tervemad kui need, kes lihtsalt kuidagi elust läbi kulgevad. Kuidas saada teada oma ikigai ja selle poole püüelda?

Kõigepealt peaksime alustama ausa sisekaemusega, et ilma lähedaste, sõprade, vanemate jt. kõrvaliste soovituste ja kommentaarideta aru saada, mis on meie soovid ja tahtmised.

Meil kõigil on unistused, mida soovime elus saavutada. Küsi endalt, miks sa seda soovid, mis on tegelik põhjus selle soovi taga?

Seejärel analüüsi ja pane enda kohta kirja kõik 4 ikigai osa:

Mida sa armastad teha? Mis on sinu kirg?

Milles sa oled hea? Millised on sinu oskused?

Kuidas sa võiksid eelpool nimetatud tegevustega raha teenida, milline võiks olla sinu poolt pakutav teenus/toode, elukutse?

Mida maailm vajab? Millist abi inimesed vajavad? Vaadeldes teemasid, mida armastad ja mida maailma vajab, leiad oma missiooni. Missioon annab sulle inspiratsiooni ja motiveerib tegutsema.

Leidnud niimoodi üles oma Ikigai, soovitan kirja panna oma esimesed väikesed sammud, mida plaanid kohe teha, et astuda sammuke oma ikigaile lähemale. Pea meeles, et muutus hakkab väikestest sammudest. Tunne rõõmu igast väikesest edusammust sellel teekonnal. Õnn ei ole midagi, mis ootab meid kuskil kaugel tulevikus, vaid igas väikses hetkes, mida kogeme just nüüd ja praegu.

Lae ikigai mudel alla siit

Mis on inimese 6 põhivajadust?

Põhivajaduse konseptsioon on meile tuntud juba Abraham Maslow’i teooriast, seda on omakorda täiendanud kuulus enesearengu õpetaja Tony Robbins, kes on öelnud, et meie tegevus ja ka tegevusetus on laias laastus ajendatud kuuest inimese põhivajadusest. Kõik need vajadused on meis olemas, üldjuhul kaks neist vajadustest on tunduvalt tugevamad ja mängivad olulist rolli meie igapäeva otsuste tegemisel. Millised on need kaks kõige enam esile kerkivat vajadust meie elus, sõltub meie arengust inimesena käesoleval hetkel.

Oluline on mõista, et need vajadused pole eesmärgid või ihad, vaid meie alateadvuses peituvad vajadused, mis märkamatult tõmbavad niite otsuste tegemisel. Ka paarisuhte harmooniale tuleb kasuks kui ollakse teineteise kahe põhilise baasvajadusega kursis ning osatakse seeläbi teineteisega paremini arvestada.

Millised need põhivajadused on? Toon siin välja ka peamised märksõnad seoses iga põhivajadusega:

  • Kindlusetunne (Certainty) – valu vältimine ja naudingute kogemine, mugavus, stabiilsus, turvalisus ja etteaimatavus
  • Vaheldus, mitmekesisus (Uncertainty/Variety) – vajadus uudsuse, muudatuste, uute stiimulite järele, meelelahutus aga ka kriis, kaos, konflikt.
  • Olulisus, vajadus olla tähtis (Significance) – tunne, et oled unikaalne ja oluline, eriline ja vajatud aga ka tähtsus, uhkus, saavutusvajadus, perfektsionism, distsipliin
  • Armastus ja side (Connection/Love) – vajadus läheduse järele, koosolemine, õrnus.
  • Areng, kasv inimesena (Growth) – kasvamine inimesena, suutlikus ja mõistmine,
  • Panustamine (Contribution) – Maailmale tagasi andmine, andmine, teiste toetamine ja suurema eesmärgi teenimine

Kindlusetunne, vaheldus ja olulisus on peamiselt kehalisel tasandil vajadused kui lisame sellele ka armastuse, siis võime nimetada neid inimese neljaks põhivajaduseks, et püsida elus ja kestma jääda, mingil tasandil on need neli meile kõigile olulised.

Kui vaadata neid samasid 4 põhivajadust, siis vastavad nad ka jooga filosoofia järgi neljale esimesele põhienergiakeskusele ehk tšakrale – juurtšakra haldusala on turvatunne ja ellujäämisinstinktid, teine energiakeskus loob kreatiivsust, seksuaalsust jms. Nabatšakra ehk manipura on tahtejõu, distsipliini, saavutuste reguleerimise keskus ja südamekeskus ehk anahata avanemine lubab meil tõeliselt (tingimusteta) armastada.

Saame neid põhivajadusi rahuldada teadlikult või siis ennast kahjustaval moel. Näiteks võib liigne soov kindluse järele piirata meie arengut, meil pole piisavalt julgust teha elus vajalikke muudatusi. Liigne vahelduse janu ei lase keskenduda ja luua. Inimene, kes igatseb olla oluline, hakkab selle asemel, et endas see olulisuse tunne üles leida, teistega manipuleerima, et läbi selle oma tähtsust rõhutada. Ka tohutu suur igatsus armastuse järele võib viidata armastuse puudumisele iseenda vastu ning seetõttu selle ootamist teistelt.

“Kas astud sammu edasi kasvu suunas või sammu tagasi turvalisusesse”
– Abraham Maslow

Kasv ja panustamine on juba kõrgemad, hingetasandil vajadused, et meie hing tunneks täitumust. Kasv ja panustamine muutuvad meile tavaliselt oluliseks siis kui esmased neli vajadust on suures osas rahuldatud, st. me ei ole pidevas ellujäämisvõitluse energias. Need, kel areng ja panustamine on peamised vajadused, võivad teha ühiskonna jaoks suuri ja erakordseid asju, ära ei tohiks aga unustada siis oma lähedasi ja ka iseenaast. Kui oled aga koos partneriga, siis tasuks vaadata mõlema puhul, mis vajadused on kõige olulisemad ning leppida kokku, kuidas teineteist nende vajaduste rahuldamisega mõistlikult toetada. Näiteks kui ühel on selleks kasv ja panustamine, teisel armastus ja lähedus, siis võib siin kergesti tekkida olukord, kus üks panustab pigem suurtele tegudele ja lähisuhe nii palju tähelepanu ei saa. Oluline on kokku leppida rutiinides, et oleksid ühised intiimsed hetked, kus jagatakse omavahel armastust aga ka sellel, et panustamisele või arengule pühenduvat osapoolt ei süüdistataks oma aja panustamises sellistele tegevustele.

Inglise keelseid Cloe Madanes’i poolt loodud 6 põhivajaduse teste leiab internetist mitmeid, siin üks, mida soovitan teha – test.

Kuidas luua oma ellu uut ja lasta lahti vanast?

Me kõik oleme andnud uue aasta lubadusi ja siis hiljemalt veebruariks need unustanud ja kindlasti on ka lubadusi, mille täitmise üle me võime uhked olla. Mõned inimesed ütlevad, et 1.jaanuar on nagu iga teine päev ja millegi uue alustamiseks ei pea ootama seda ainsat päeva, vaid võid seda alustada kohe. Olen sellega täiesti nõus! Alguseks on iga käesolev hetk hea, parem on mitte oodata homset, esmaspäeva või järgmist kuud, sest olgem ausad, tihtipeale on see ainult ettekääne, et pisut veel venitada ja olla oma mugavustsoonis. Olenemata sellest, kas kuulud nende hulka, kes eelistab luua uusi algusi, just nüüd ja praegu või kui ootad sümboolsemaid kuupäevi, on aastavahetus või oma sünnipäev hea aeg, mil vaadata tagasi möödunud tsüklile ja teha plaane järgmiseks.

Aasta algusel on eriline ja tugev alguse energia kuna väga suur osa ühiskonnast on kollektiivselt sel kokkuleppelisel päeval meelestatud uuele algusele. Seetõttu on siis ka kergem alustada oma projektidega ja teha algust mõne uue harjumusega. Kui edukaks sa osutud, sõltub juba sellest, milline on sinu sisemine motivatsioon ja tahtejõud ning oskus sellel positiivsuse lainel liuelda.

Aasta lõpp on minu jaoks juba aastaid olnud moment, kus võtta põhjalikult kokku möödunud 12 kuu jooksul toimuv, planeerida uut ja lasta lahti vanast. See on omamoodi rituaal, kus võtan selle aja iseendale, tõstes selle tegevuse prioriteedilt esimeseks kõigi muude tegevuste eest. Kui olen lahti mõelnud ja kirjutanud oma uue aasta plaani, siis järgneb sellele hoo andmine, milleks on suurepärane kasutada iga täistunni meditatsiooni 31.12 – 1.01. Igal täistunnil, mil saabub ühes ajavöötmes uus aasta on hetk kui suur hulk inimesi rõõmustab ja tähistab positiivses võtmes. Seda hetke meditatsiooniks kasutades saad häälestada samale positiivsele energiale ning kasutada seda, et anda hoogu oma elule ja arengule.

Enamus aja elust kulgeme autopiloodil ja elu justkui juhtuks meiega selle asemel, et sellele teadlikult suund luua. Energia läheb sinna, kuhu me suuname oma energia, ehk siis kui oled rahulolematu oma tervise, suhete või finantsilise poolega, on esimene asi jälgida oma mõtteid, tundeid ja hirme selle valdkonnaga seoses. Mis hoiab sind tagasi ja mida saaksid sa teha paremini?

Süüta siis küünal või viiruk, sea end mõnusalt sisse, nii et keegi sind segama ei tule ja valmistu looma oma uut aastat. Mõned soovitused, millele võiksid enda seest vastuseid otsida:

Üks kõige olulisem asi, mida soovid oma ellu tuua 2021 aastal?

Millest soovid lahti lasta/loobuda uueks aastaks?

Kuidas soovid end tunda enamik ajast 2021 aastal?

Üks asi mille üle oled tänulik aastal 2020?

Soovitan täita enda jaoks ka aasta kompass, sellest on olemas ka eesti keelne versioon pdf-ist, saad selle endale laadida siit.

Scroll to Top