Internetist võib leida omajagu nippe, kuidas olla produktiivsem. Ma lähenen sellele teemale nüüd täiesti teise nurga alt :). Me kaotame produktiivsuse kui meis ei ole selgust ja kindlat uskumist, et see, mida me teeme, on meie õige suund. Selguse puuduse taga võib olla mitmeid asju, ma puudutan neist ühte aspekti – meie keha ja meele puhtust. See tähendab puhtust kõigil tasanditel: füüsilisel, emotsionaalsel, mentaalsel, energeetilisel tasandil. Puhtust mõjutavad mitmed valikud meie elus alates sellest, mida me endale suhu pistame kuni selleni, mida me kuulame, vaatame, milliseid mõtteid mõtleme, milliseid riideid kanname, kellega ja kus oma aega veedame.
Mida rohkem prügi me endasse kogume, seda kergemini on meie meel häiritud ja kaob ka keskendumisvõime. Meie toit mõjutab otseselt meie olemist, näiteks ülimalt vürtsikas toit aktiveerib Rajaliku guuna ja oleme rahutumad, närvilisemad, agressiivsemad, meie meel ei ole sattvalik, rahunenud. Joogas me pöörame palju tähelepanu sellele, et meie toit oleks sattvalik, siis on meel loomulikult rahulikum ja kergem on olla ühenduses kõrgemate vibratsioonidega. Liigselt õlised ja rasked toidud viivad aga energia alla, joogas kutsume me seda tamaslik (tamasic).
Kirjutan puhtuse erinevatest aspektidest üksikasjalikumalt järgmistes postitustes, täna võtan fookuse sellele, mida me endale peale määrime või pihustame, sest see tundub sageli nagu midagi välist aga kuna meie nahk on meie suurim organ, siis on väga suure tähtsusega, mida me endale peale määrime.
Usun, et paljudel eesti inimestel on üsna palju teadlikkust sel teemal aga julgen arvata, et 80% inimesi siiski ei tea või eirab neid teadmisi mugavusest. Võtan siin aritklis kokku, mida on peidetud nendesse toodetesse, mida poeriiulitelt leida võib ja kui oluline on natuke mugavustsoonist välja tulla ja teha teadlikumaid valikuid.
Mida teevad sinuga nn. kallid “prantsuse” parfüümid, mida endale peale pihustad?
Kunagi olin minagi see, kes mõnuga igal hommikul oma Elizabeth Ardeni 5th Avenued (see oli mu lemmik) peale pritsis ja kontorisse läks. Mulle meeldis kui inimesed end lõhnastasid, see näitas justkui mingit taset. Täna ma saan aru küll, et see “tase” oli minu peas ja see oli tekkinud turunduse abil loodud kuvandist, et kallis parfüüm justkui tõstaks ka minu väärtust, teeks minust parema ja väärtuslikuma inimese.
Nüüd juba viimased 10 aastat ma ei kasuta selliseid parfüüme ja tegelikult hoian distantsi kui keegi kasutab, sest need hakkavad lihtsalt “hinge matma”. Kaubamajade “lõhnaosakondadest” läbi ei jaluta ja kui vaja, lähen ruttu, sest tunnen, kuidas õhk on ftalaatidest paks ja see hakkab kehale vastu. Kui soovin mõnikord end lõhnastada, kasutan selleks naturaalseid aroomiõlisid.
Mis on ftalaadid?
Ftalaadid on kemikaalid, mida kasutatakse sageli lõhnaainetes, parfüümides ja juuksehooldustoodetes, et pikendada lõhna kestvust. Ftalaadid kahjustavad hormonaalset süsteemi, mõjutades reproduktiivtervist ja põhjustades viljatust. Erinevad teadusuuringud on seostanud ftalaate madala sünnikaalu, enneaegse sünnituse ja isegi vähiriski suurenemisega.
Mida parfüümid veel sisaldavad?
Kallid parfüümid võivad sisaldada veel kahjulikke koostisosi lisaks ftalaatidele nagu sünteetilised muskusained (sealhulgas muskusketoon), stüreen, formaldehüüd, kumariin ja muud sünteetilised kemikaalid. Kuigi neid peetakse sageli kõrgekvaliteedilisteks tänu haruldaste ja väärtuslike looduslike õlide kasutamisele, võivad mõned nende koostisosad olla seotud endokriinsüsteemi häirete, allergiliste reaktsioonide, reproduktiivprobleemide ja võimalike organikahjustustega.
Veel kahjulikke koostisosasid, mida võib leida parfüümides:
- Sünteetilised muskusained: Ained nagu muskusketoon, galaksool ja tonalid, mis võivad häirida hormoonide tööd ja potentsiaalselt põhjustada organikahjustusi.
- Stüreen: Peetakse kantserogeenseks ja seda võib leida mõnest parfüümist.
- Formaldehüüd: Tuntud kantserogeen, mida võib leiduda teatud lõhnatoodetes.
Oluline on mõista, et paljudel parfüümidel ei ole kõiki koostisosasid loetletud ja ka karbi peal ilutsev märge “looduslik”, ei tähenda alati täielikult looduslikku või kui on 95% looduslik, siis see ülejäänud 5% võib olla nii jube, et ei kaalu seda looduslikku kuidagi üle.
Mis võiks olla alternatiiv?
Mida kasutan mõnikord aroomiõlisid. Ka nende puhul tuleb enne testida, et sul ei oleks selle konkreetse aine suhtes allergiat ning ei tekiks naha ärritust. Keha harjub ära puhtusega ning siis ei tunne sa vajadust parfüümi kasutada peale dushi alt tulekut. Lõppude lõpuks leiutasid parfüümi ju prantslased ajal kui igapäevane keha puhtuse eest hoolitsemine oli luksus ning tuli kehalõhnasid millegagi peita. Vähemalt niimoodi räägib legend.
Mida kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valimisel silmas pidada?
Meie nahk on meie suurim organ ja on ülimalt oluline, mida me omale nahale määrime. Öeldakse ka, et parem oleks mitte määrida aineid, mis süüa ei kõlba. Valmistan endale tihti kreeme ise ja need koosnevad täiesti söödavatest algainetest. Samas kui näiteks puudub võimalus neid külmkapis hoida, oleks ikkagi hea kasutada midagi, kus säilitusaineid sees. Lisaks kreemidele kasutavad ju naised dekoratiivkosmeetikat. Kas tead, et keskmiselt “sööb” naine elu jooksul ära 2-4kg huulepulka. See võiks siis ju ka koosneda ainetest, mis meile kahju ei tee.
Kosmeetika puhul on EU mitmeid kahjulikke aineid keelustanud, hoolimata sellest leiti testide tulemusena veel hulgaliselt ohtlikke aineid ligi 6% EU kosmeetikatoodetes. Kui juhtud aga tooteid tellima USA-st, siis tuleks silte hoolega lugeda, sest neil pole isegi formaldehüüd keelustatud.
Samas analüüsiti 2024 aastal 4,500 kosmeetikatoodet 13 Euroopa riigist ning leiti, et 285 toodet (6%) sisaldasid ohtlikke aineid, mida EL-i kosmeetikatoodetes kasutada ei tohi.
Need keelatud ained esinesid erinevates kosmeetikatoodetes, sõltumata hinnaklassist ja müüjatest. Näiteks leiti silmapliiatsites ja huulepliiatsites ühend, mis laguneb PFOA-ks – aineks, mis kuulub PFAS-kemikaalide perekonda. Isegi ülemaailme (mitte)terviseorganisatsioon on kuulutanud PFOA 1. klassi kantserogeeniks, mille kasutamine on ülemaailmselt keelatud Stockholmi konventsiooni alusel.
Milliseid aineid vältida kreemides ja kosmeetikas?
Mis on PFAS ja miks need on ohtlikud?
PFAS-id (per- ja polüfluoroalküülained) on enam kui 10,000 sünteetilise kemikaali perekond, mida iseloomustab äärmuslik püsivus keskkonnas. Kuna need ei lagune looduses kergesti, nimetatakse neid sageli „igavesteks kemikaalideks“. Kokku puutumine teatud PFAS-idega on seotud mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas:
- immuunsüsteemi häired,
- teatud vähivormide tekke soodustamine,
- viljakuse vähenemine.
Alumiinium ja titaan dioksiid päikesekaitsekreemides
Päikesekaitsekreemides kasutatakse sageli titaan dioksiidi (TiO2) ja zinki oksiidi, et kaitsta nahka UV-kiirguse eest. Titaan dioksiid on aga mikroskoopiline aine, mis võib nahale kanda kahjulikke mõjusid, eriti kui seda kasutatakse nanosuuruses osakestena. Need osakesed võivad nahka tungida ja tekitada põletikku, allergilisi reaktsioone ja isegi suurendada nahavähi riski. Lisaks on uuringud näidanud, et titaan dioksiid võib põhjustada rakkude kahjustusi, eriti siis, kui nahk on päikesevalguse käes. Alumiiniumit kasutatakse sageli antiperspirantides, selle kasutamist seostatakse ka rinnavähi ja neeruprobleemidega.
Triklosaan
Triklosaan on antibakteriaalne aine, mida kasutatakse paljudes hügieenitoodetes nagu hambapastades, seebis ja deodorantides. Triklosaan võib olla kahjulik, kuna see võib segada hormonaalset tasakaalu ja põhjustada kilpnäärme probleeme. Samuti on teadusuuringud näidanud, et triklosaan võib soodustada antibiootikumide vastupanuvõime tekkimist. Lisaks on triklosaan seotud ka allergiate ja nahaprobleemide tekkimisega.
Sulfaatide rühmad (Sodium Lauryl Sulfate, SLS)
Sulfaatide ülesanne on luua vahtu ja puhastada nahka ning juukseid, kuid need kemikaalid võivad naha loomulikku rasvade tasakaalu häirida, muutes selle kuivaks ja ärritunuks. SLS on agressiivne puhastusvahend, mis võib eemaldada ka naha kaitsebarjääri ja põhjustada ärritust, eriti tundlikel inimestel. SLS on sageli kasutusel šampoonides, dušigeelides ja isegi hambapastades, et tooteid vahtuda panna. See võib nahka kuivada ja ärritada, kahjustades naha mikrobioomi.
Siin nimekiri ainetest, mida kindlasti vältida:
- Formaldehüüd – tuntud kantserogeen.
- Parafromaldehüüd – formaldehüüdi üks vorm.
- Metüleenglükool – formaldehüüdi üks vorm.
- Kvaternaarium-15 – aine, mis vabastab formaldehüüdi.
- Elavhõbe – võib kahjustada neerusid ja närvisüsteemi.
- Dibutüül- ja dieetüülheksüülftalaadid – häirivad hormoonsüsteemi ja kahjustavad reproduktiivsüsteemi.
- Isobutüül- ja isopropüülparabeenid – häirivad hormoonsüsteemi ja kahjustavad reproduktiivsüsteemi.
- Pika ahelaga per- ja polüfluoroalküülained (PFAS) – seotud vähi tekkega.
- M- ja o-fenüleendiamiin – juuksevärvides kasutatavad ained, mis ärritavad ja sensibiliseerivad nahka, kahjustavad DNA-d ning võivad põhjustada vähki.
Ülalnimetatud nimekiri on küll keelatud EU toodetes aga kui ostate näiteks USA tooteid, siis lugege hoolega silte, kuigi kõik neist ei kajastu ka siltidel.
Keha puhastamine ei seisne vaid toidu ja liikumise valikus, vaid ka teadlikkuses selle kohta, mida me oma nahale ja juustele määrime. Enamik neist ainetest võib meie organismis koguneda ja tekitada pikaajalisi tervisemuresid, seetõttu on teadlikkus koostisosadest väga oluline. Õnneks on saadaval alternatiive, mis on ohutumad ja loodusele sõbralikumad, ning neid valides saame end kaitsta kahjulike kemikaalide mõju eest.
Siin mõned viited uuringutele kui soovid edasi uurida seda teemat:
“Endocrine Disrupting Chemicals and Public Health” (National Institute of Environmental Health Sciences): Link
“Skin Irritation and Toxicity of Sodium Lauryl Sulfate” (Journal of Dermatological Science): Link
“Triclosan: A Critical Review of the Literature” (Environmental Health Perspectives): Link
“Phthalates and Human Health: A Review of the Literature” (Environmental International): Link
“Aluminum Exposure and Human Health” (Environmental Health Perspectives): Link
“Titanium Dioxide Nanoparticles in Sunscreens: Safety or Science?” (Dermatology Times): Link
