7 kahjulikku koostisainet hambapastades
Paljud meist on teadlikud, et fluoriidi tarbimist oleks kasulik vältida. Eriti joogamaailmas me hoolime oma käbinäärme heaolust ja fluoriid teeb käbinäärmele ja energeetilisel tasandil meie kolmandale silmale märkimisväärset kahju. Lisaks fluoriidile leiab aga neist segudest veel igasugust kraami.
Et muuta asi lihtsamaks, toon siin ära nimekirja 7 koostisosast, mida järgmisel hambapasta ostul vältida.
1. Naatriumfluoriid ehk fluoriid
Enamik inimesi teab juba, et liiga suur kogus fluoriidi võib põhjustada fluoroosi (värvunud laigud hammastel). Kuid lisaks sellele võib fluoriid põhjustada ka mitmeid tõsiseid tervisemõjusid, sealhulgas neuroloogilisi ja endokriinseid häireid.
Millest tehakse naatriumfloriidi?
Naatriumfluoriid (NaF) on tööstuslik kõrvalsaadus, mis tekib peamiselt fosfaatväetiste tootmisel, alumiiniumi sulatamisel ja fluorigaasi tootmisel. Seda kasutatakse sageli hambapastades ja vee fluoreerimisel, kuna väidetavalt aitab see ära hoida hambakaariese teket.
Kuidas naatriumfluoriid tekib?
- Fosfaatväetiste tootmine
- Fosfaatkivi, mis sisaldab fluorapatiiti (Ca₅(PO₄)₃F), töödeldakse väävelhappega, et saada fosforhapet, mida kasutatakse väetistes.
- Selle protsessi käigus tekib kõrvalproduktina fluorosilikaathape (H₂SiF₆).
- Naatriumfluoriidi võib saada, kui fluorosilikaathapet neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga.
- Alumiiniumi tootmine
- Hall-Héroult’i protsessi käigus kasutatakse alumiiniumi eraldamiseks boksiidist krioliiti (Na₃AlF₆).
- Selle protsessi käigus vabaneb fluoriidiühendeid, mida saab koguda ja taaskasutada.
- Fluorigaasi tootmine
- Fluorigaasi ja fluorikeemia toodete valmistamisel tekivad kõrvalsaadusena fluoriidisoolad, sh naatriumfluoriid.
Kuidas seda kasutatakse hambapastas ja vees?
- Naatriumfluoriid puhastatakse ja viiakse vastavusse toiduks ja ravimiteks sobivate standarditega.
- Hambapastades kasutatakse seda tavaliselt kontsentratsioonis 1000–1500 ppm fluoriidi.
- Vees fluoreerimiseks kasutatakse naatriumfluoriidi, fluorosilikaathapet või naatriumfluorosilikaati, et hoida fluoriidisisaldus umbes 0,7 mg/L tasemel.
Naatriumfluoriidi võimalikud negatiivsed tervisemõjud
Neurotoksiinsus ja kognitiivsed häired
2012 aastal leidsid Harvardi rahvatervise kooli ja Hiina Meditsiiniülikooli teadlased tugeva seose fluoriidi ja laste kognitiivse arengu kahjustamise vahel. Samuti leiti 2006. aastal USA Riikliku Teadusnõukogu uuringus, et fluoriid mõjutab endokriinsüsteemi normaalset funktsioneerimist. On leitud ka seoseid rasedate fluoriidi ja madala IQ tasemega laste sünni vahel (link)
Käbinääre ja fluoriid – kuidas fluoriid mõjutab käbinäärme funktsioone?
Käbinääre on väike, hernetera suurune nääre sügaval ajus, mis toodab melatoniini, une-ärkveloleku tsüklite reguleerimiseks. See mõjutab ka bioloogilist rütmi, meeleolu ja võimalikke intuitiivseid funktsioone.
Uuringud näitavad, et fluoriid koguneb käbinäärmesse, mis võib põhjustada selle talitluse häireid. Käbinääre on eriti vastuvõtlik kaltsifikatsioonile, st aja jooksul sinna kogunevad kaltsiumiladestused. Uuringud näitavad, et fluoriid kiirendab seda protsessi, muutes käbinäärme kõvemaks ja vähem funktsionaalseks. 2001. aastal tegi Dr. Jennifer Luke (Surrey Ülikool, Suurbritannia) uuringu, milles leiti, et käbinääre kogub rohkem fluoriidi kui ükski teine kehaosa, ladestades seda kaltsiumfluoriidina.
Käbinääre reguleerib melatoniini tootmist, mis on unehormoon. Fluoriidiga kokkupuude on seotud vähenenud melatoniini tasemega, mis võib põhjustada:
- Unetust või halba unekvaliteeti
- Häiritud ööpäevaseid rütme (mis mõjutavad üldist tervist)
- Kroonilist väsimust ja keskendumisraskusi
Kuna melatoniin mõjutab ka meeleolu ja emotsionaalset tasakaalu, võib fluoriidist tingitud käbinäärme kaltsifikatsioon kaasa tuua:
- Depressiooni
- Ärevuse
- Vähenenud stressitaluvuse
Paljud vaimsed traditsioonid seostavad käbinääret “kolmanda silmaga”, mis on seotud intuitsiooni ja kõrgema teadlikkusega. Fluoriidi põhjustatud käbinäärme lubjastumine võib vähendada:
- Mentaalset selgust ja loovust
- Tajuvõimet ja keskendumisvõimet
- Vaimse teadlikkuse ja tajumise vähenemine
Käbinääre töötab koos sisenõrenäärmetega, mistõttu fluoriid võib mõjutada hormoonide tasakaalu. Dr. Jennifer Luke uuring leidis, et fluoriidiga kokkupuutunud tüdrukutel algas puberteet varem, mis viitab hormonaalsetele häiretele.
Skeletifluoroos ja luuprobleemid
- Pikaaegne kõrge fluoriiditarbimine võib viia skeletifluoroosini, mis põhjustab:
- Luu- ja liigesevalu
- Suuremat luumurdude riski
- Liigesjäikust ja liikumisraskusi
- Mõned uuringud seostavad fluoriidi ka suurema puusaluu murdude riskiga eakatel.
Kilpnäärme häired
Fluoriid võib takistada joodi imendumist, mis võib põhjustada hüpotüreoidismi (kilpnäärme alatalitlust).
2015 aasta uuring ajakirjas Journal of Epidemiology & Community Health leidis, et fluoreeritud veega piirkondades esines rohkem kilpnäärme alatalitluse juhtumeid.
Hammaste fluoroos
- Liigne fluoriid lapsepõlves võib põhjustada hammaste fluoroosi, mille sümptomid on:
- Valged laigud hammastel
- Pruunid plekid
- Nõrgem hambavaap
- Rasketel juhtudel võib see muuta hambad hapramaks, mitte tugevamaks.
Seega tasub järgmisel korral hambapasta pakendilt kontrollida, et see oleks fluoriidivaba. On olemas ka kaltsiumfluoriid, mis erinevalt sodium fluoriidist on looduslik. Näiteks võib seda leida Himalaya brändi hambapastadest. Fluoriidivabad hambapastad on märgatavalt kallimad, mis omakorda paneb mõtlevaid iniemsi küsima miks 🙂
2. Triklosaan
Triklosaan on koostisosa, mida võib leida hambapastas, kehapesugeelides, antibakteriaalsetes seepides ja kosmeetikas.
USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on leidnud, et triklosaan võib vähendada teatud kilpnäärmehormoonide taset, mis võib aeglustada ainevahetust. Samuti on käimas uuringud selle kohta, kas triklosaan võib põhjustada antibiootikumiresistentsust ja suurendada nahavähi riski.
3. Naatriumlaurüülsulfaat (SLS)
SLS võib põhjustada nahaärritust ja süvendada aftoosseid haavandeid. Uuringud on näidanud, et SLS-i sisaldava hambapasta kasutamine võib suurendada suuõõne haavandite esinemissagedust, samas kui SLS-vaba hambapasta vähendab neid oluliselt.
Seetõttu võib SLS põhjustada igemete ärritust ning aftidega inimestel sümptomeid veelgi halvendada.
4. Propüleenglükool
Propüleenglükooli kasutatakse toote säilivusaja, välimuse ja tekstuuri parandamiseks. Suurtes kogustes võib see kahjustada kesknärvisüsteemi, maksa ja südant.
Eriti neeru- ja maksahaigustega inimestel võib see olla ohtlik, kuna nende organism ei suuda seda ainet korralikult lagundada.
Propüleenglükooli leidub paljudes igapäevastes toodetes, sealhulgas kosmeetikas ja ravimites, mistõttu tasuks selle tarbimist võimalusel vähendada.
5. Kunstlikud magusained
Kunstlike magusainete (nt sahhariini ja aspartaami) mõju tervisele on endiselt vastuoluline teema.
Varasemad uuringud on sidunud sahhariini põievähi, ajukasvajate ja lümfoomiga, kuigi kindlaid tõendeid pole veel leitud. Aspartaam on aga seotud soolestiku bakterite tasakaalu häirete ja insuliiniresistentsuse suurenemisega.
6. Dietanoolamiin (DEA)
DEA-d leidub antifriisis ja pidurivedelikes. 1998. aastal läbi viidud uuring näitas, et selle pealekandmine nahale võib põhjustada vähki loomadel ning esile kutsuda maksakahjustusi.
See on koostisosa, mida ei tohiks leida hambapastast ega ühestki tarbijatootest.
7. Parabeenid
Parabeene kasutatakse kosmeetikatoodete, sealhulgas hambapasta, säilivusaja pikendamiseks.
Parabeenid võivad häirida hormonaalset tasakaalu, matkides östrogeeni, mis mõnel juhul võib olla seotud rinnavähi tekkega. Samuti on kahtlusi, et need võivad põhjustada arengulisi ja reproduktiivseid probleeme, kuigi see pole veel lõplikult tõestatud.
Millega siis hambaid puhastada kui poest õigeid tooteid ei leia? Sellest loe järgmise nädala postituses.
Selle postituse sisu on suures osas tõlgitud siit.
Siin on viiteid allikatele:
1] BB, H. and P, B. (2018). Sodium lauryl sulfate and recurrent aphthous ulcers. A preliminary study. – PubMed – NCBI. [online] Ncbi.nlm.nih.gov. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7825393 [Accessed 27 Aug. 2018].
[2] Cancerwa.asn.au. (2018). Toothpaste (sodium lauryl sulfate) and cancer – Cancer Council Western Australia. [online] Cancer Council Western Australia. Available at: https://www.cancerwa.asn.au/resources/cancermyths/toothpaste-cancer-myth/ [Accessed 27 Aug. 2018].
[3] Dwyer, M. (2018). Impact of fluoride on neurological development in children. [online] News. Available at: https://www.hsph.harvard.edu/news/features/fluoride-childrens-health-grandjean-choi/ [Accessed 27 Aug. 2018].
[4] Fda.gov. (2018). 5 Things to Know About Triclosan. [online] Available at: https://www.fda.gov/ForConsumers/ConsumerUpdates/ucm205999.htm [Accessed 27 Aug. 2018].
[5] Fda.gov. (2018). Diethanolamine. [online] Available at: https://www.fda.gov/cosmetics/productsingredients/ingredients/ucm109655.htm [Accessed 28 Aug. 2018].
[6] Fda.gov. (2018). Parabens in Cosmetics. [online] Available at: https://www.fda.gov/cosmetics/productsingredients/ingredients/ucm128042.htm [Accessed 28 Aug. 2018].
[7] Fluoridealert.org. (2018). Fluoride Action Network | Endocrine System. [online] Available at: https://fluoridealert.org/issues/health/endocrine/ [Accessed 27 Aug. 2018].
[8] Lehman-McKeeman LD, e. (2018). Diethanolamine induces hepatic choline deficiency in mice. – PubMed – NCBI. [online] Ncbi.nlm.nih.gov. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11961214 [Accessed 28 Aug. 2018].
[9] Palmnäs, M., Cowan, T., Bomhof, M., Su, J., Reimer, R. and Vogel, H. (2018). Low-dose aspartame consumption differentially affects gut microbiota-host metabolic interactions in the diet-induced obese rat. [online] PubLMed.gov. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25313461 [Accessed 28 Aug. 2018].
[10] PubLMed.gov. (2017). Disconnecting the Estrogen Receptor Binding Properties and Antimicrobial Properties of Parabens through 3,5-Substitution. [online] Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29348811 [Accessed 28 Aug. 2018].
[11] Terri Y. Lim, N. (2018). Propylene Glycol Toxicity in Children. [online] PubMed Central (PMC). Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4341412/ [Accessed 28 Aug. 2018].
[12] Zar T, e. (2018). Recognition, treatment, and prevention of propylene glycol toxicity. – PubMed – NCBI. [online] Ncbi.nlm.nih.gov. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17555487 [Accessed 28 Aug. 2018].
7 kahjulikku koostisainet hambapastades Read More »