Mõtisklusi

Hinnangutevabast kuulamisest läbi empaatia ja kohalolu

Empaatiast räägitakse viimasel ajal palju aga kas me mõistame empaatiat ja valdame empaatilist suhtlemist? Kas suudame empaatilist kuulamist teistele pakkuda ja seeläbi kasvatada suhetes lähedust ja mõistmist ning luua teiste inimestega tähendusrikkamaid suhteid? Vaata videost empaatilisest kuulamisest lähemalt.

Kohalolu ning oma tunnete ja vajadustega kontaktis olemine on samuti väga oluline, et luua teisele inimesele turvaline ruum enda avamiseks. Tihtipeale on meil sisse lülitatud hinnangute andmise mootor ning kuulame teist läbi oma hinnangute. Kust hinnangud tulevad? Eks ikka meie enda egost ja loost, mida me endale räägime samal ajal kui teist kuulata püüame. Oma hinnanguid saame paremini mõista kui püüame oma tunnete ja vajadustega kontakti saada. Kui õpime oma vajadusi ka teistega jagama, sünnib teineteise mõistmine ning meie side kasvab. Kuna üldjuhul meid ei ole õpetatud oma tunnete ja vajadustega kontaktis olema, vaid pigem oma tundeid alla suruma ja oma vajaduste väljendamist häbenema, siis olles terve elu teistele meeldida püüdnud, ei ole sugugi imelik kui me ei saa aru, mida me vajame, vaid tunneme endas lihtsalt tohutut rahulolematust ja ebamugavust.

Koostasin võimalike tunnete listi kui sinu vajadused on rahuldatud ning kui vajadused on rahuldamata ning lisasin ka võimalike vajaduste nimekirja, see on tööriist, mis aitab sind paremini analüüsida oma tundeid ja vajadusi. Saad seda kasutada hästi kui alustad oma tunnete ja vajaduste kirja panemist.

Telli tunnete ja vajaduste tööriist siit:
* kohustuslik väli

Kui email ei jõua 5minuti jooksul su postkasti, siis vaata ka spämmi kausta!

Mis on IKIGAI ja kuidas see jaapanlaste saladus meid õnnelikumalt elada aitab?

Kas sa oled mõelnud sellele, miks end hommikul voodist välja ajad ja tegutsema asud? Kas motivatsiooniks on see, et see, mida sa oma elus teed on nii äge ja inspireeriv sinu jaoks ning tunned, et ajad õiget asja? Kui nii, siis oled üks õnnelik inimene ja õigel teel ning ilmselt juba leidnud oma ikigai! Tihti on aga nii, et tehakse tööd vaid saadava palga pärast või tunned, et midagi on nagu puudu täisväärtuslikust elust ja sa ei tee päris seda, mida sooviksid teha. Jaapanlastel on selline mõiste nagu IKIGAI – iki tähendab elu ja gai põhjust ehk siis tähendab ikigai elamise põhjust, elu mõtet.

Ikigai annab elule tähendusrikkuse ja kui elame tähendusrikkalt, oleme ka õnnelikumad ja tervemad kui need, kes lihtsalt kuidagi elust läbi kulgevad. Kuidas saada teada oma ikigai ja selle poole püüelda?

Kõigepealt peaksime alustama ausa sisekaemusega, et ilma lähedaste, sõprade, vanemate jt. kõrvaliste soovituste ja kommentaarideta aru saada, mis on meie soovid ja tahtmised.

Meil kõigil on unistused, mida soovime elus saavutada. Küsi endalt, miks sa seda soovid, mis on tegelik põhjus selle soovi taga?

Seejärel analüüsi ja pane enda kohta kirja kõik 4 ikigai osa:

Mida sa armastad teha? Mis on sinu kirg?

Milles sa oled hea? Millised on sinu oskused?

Kuidas sa võiksid eelpool nimetatud tegevustega raha teenida, milline võiks olla sinu poolt pakutav teenus/toode, elukutse?

Mida maailm vajab? Millist abi inimesed vajavad? Vaadeldes teemasid, mida armastad ja mida maailma vajab, leiad oma missiooni. Missioon annab sulle inspiratsiooni ja motiveerib tegutsema.

Leidnud niimoodi üles oma Ikigai, soovitan kirja panna oma esimesed väikesed sammud, mida plaanid kohe teha, et astuda sammuke oma ikigaile lähemale. Pea meeles, et muutus hakkab väikestest sammudest. Tunne rõõmu igast väikesest edusammust sellel teekonnal. Õnn ei ole midagi, mis ootab meid kuskil kaugel tulevikus, vaid igas väikses hetkes, mida kogeme just nüüd ja praegu.

Lae ikigai mudel alla siit

Mis on inimese 6 põhivajadust?

Põhivajaduse konseptsioon on meile tuntud juba Abraham Maslow’i teooriast, seda on omakorda täiendanud kuulus enesearengu õpetaja Tony Robbins, kes on öelnud, et meie tegevus ja ka tegevusetus on laias laastus ajendatud kuuest inimese põhivajadusest. Kõik need vajadused on meis olemas, üldjuhul kaks neist vajadustest on tunduvalt tugevamad ja mängivad olulist rolli meie igapäeva otsuste tegemisel. Millised on need kaks kõige enam esile kerkivat vajadust meie elus, sõltub meie arengust inimesena käesoleval hetkel.

Oluline on mõista, et need vajadused pole eesmärgid või ihad, vaid meie alateadvuses peituvad vajadused, mis märkamatult tõmbavad niite otsuste tegemisel. Ka paarisuhte harmooniale tuleb kasuks kui ollakse teineteise kahe põhilise baasvajadusega kursis ning osatakse seeläbi teineteisega paremini arvestada.

Millised need põhivajadused on? Toon siin välja ka peamised märksõnad seoses iga põhivajadusega:

  • Kindlusetunne (Certainty) – valu vältimine ja naudingute kogemine, mugavus, stabiilsus, turvalisus ja etteaimatavus
  • Vaheldus, mitmekesisus (Uncertainty/Variety) – vajadus uudsuse, muudatuste, uute stiimulite järele, meelelahutus aga ka kriis, kaos, konflikt.
  • Olulisus, vajadus olla tähtis (Significance) – tunne, et oled unikaalne ja oluline, eriline ja vajatud aga ka tähtsus, uhkus, saavutusvajadus, perfektsionism, distsipliin
  • Armastus ja side (Connection/Love) – vajadus läheduse järele, koosolemine, õrnus.
  • Areng, kasv inimesena (Growth) – kasvamine inimesena, suutlikus ja mõistmine,
  • Panustamine (Contribution) – Maailmale tagasi andmine, andmine, teiste toetamine ja suurema eesmärgi teenimine

Kindlusetunne, vaheldus ja olulisus on peamiselt kehalisel tasandil vajadused kui lisame sellele ka armastuse, siis võime nimetada neid inimese neljaks põhivajaduseks, et püsida elus ja kestma jääda, mingil tasandil on need neli meile kõigile olulised.

Kui vaadata neid samasid 4 põhivajadust, siis vastavad nad ka jooga filosoofia järgi neljale esimesele põhienergiakeskusele ehk tšakrale – juurtšakra haldusala on turvatunne ja ellujäämisinstinktid, teine energiakeskus loob kreatiivsust, seksuaalsust jms. Nabatšakra ehk manipura on tahtejõu, distsipliini, saavutuste reguleerimise keskus ja südamekeskus ehk anahata avanemine lubab meil tõeliselt (tingimusteta) armastada.

Saame neid põhivajadusi rahuldada teadlikult või siis ennast kahjustaval moel. Näiteks võib liigne soov kindluse järele piirata meie arengut, meil pole piisavalt julgust teha elus vajalikke muudatusi. Liigne vahelduse janu ei lase keskenduda ja luua. Inimene, kes igatseb olla oluline, hakkab selle asemel, et endas see olulisuse tunne üles leida, teistega manipuleerima, et läbi selle oma tähtsust rõhutada. Ka tohutu suur igatsus armastuse järele võib viidata armastuse puudumisele iseenda vastu ning seetõttu selle ootamist teistelt.

“Kas astud sammu edasi kasvu suunas või sammu tagasi turvalisusesse”
– Abraham Maslow

Kasv ja panustamine on juba kõrgemad, hingetasandil vajadused, et meie hing tunneks täitumust. Kasv ja panustamine muutuvad meile tavaliselt oluliseks siis kui esmased neli vajadust on suures osas rahuldatud, st. me ei ole pidevas ellujäämisvõitluse energias. Need, kel areng ja panustamine on peamised vajadused, võivad teha ühiskonna jaoks suuri ja erakordseid asju, ära ei tohiks aga unustada siis oma lähedasi ja ka iseenaast. Kui oled aga koos partneriga, siis tasuks vaadata mõlema puhul, mis vajadused on kõige olulisemad ning leppida kokku, kuidas teineteist nende vajaduste rahuldamisega mõistlikult toetada. Näiteks kui ühel on selleks kasv ja panustamine, teisel armastus ja lähedus, siis võib siin kergesti tekkida olukord, kus üks panustab pigem suurtele tegudele ja lähisuhe nii palju tähelepanu ei saa. Oluline on kokku leppida rutiinides, et oleksid ühised intiimsed hetked, kus jagatakse omavahel armastust aga ka sellel, et panustamisele või arengule pühenduvat osapoolt ei süüdistataks oma aja panustamises sellistele tegevustele.

Inglise keelseid Cloe Madanes’i poolt loodud 6 põhivajaduse teste leiab internetist mitmeid, siin üks, mida soovitan teha – test.

Kuidas luua oma ellu uut ja lasta lahti vanast?

Me kõik oleme andnud uue aasta lubadusi ja siis hiljemalt veebruariks need unustanud ja kindlasti on ka lubadusi, mille täitmise üle me võime uhked olla. Mõned inimesed ütlevad, et 1.jaanuar on nagu iga teine päev ja millegi uue alustamiseks ei pea ootama seda ainsat päeva, vaid võid seda alustada kohe. Olen sellega täiesti nõus! Alguseks on iga käesolev hetk hea, parem on mitte oodata homset, esmaspäeva või järgmist kuud, sest olgem ausad, tihtipeale on see ainult ettekääne, et pisut veel venitada ja olla oma mugavustsoonis. Olenemata sellest, kas kuulud nende hulka, kes eelistab luua uusi algusi, just nüüd ja praegu või kui ootad sümboolsemaid kuupäevi, on aastavahetus või oma sünnipäev hea aeg, mil vaadata tagasi möödunud tsüklile ja teha plaane järgmiseks.

Aasta algusel on eriline ja tugev alguse energia kuna väga suur osa ühiskonnast on kollektiivselt sel kokkuleppelisel päeval meelestatud uuele algusele. Seetõttu on siis ka kergem alustada oma projektidega ja teha algust mõne uue harjumusega. Kui edukaks sa osutud, sõltub juba sellest, milline on sinu sisemine motivatsioon ja tahtejõud ning oskus sellel positiivsuse lainel liuelda.

Aasta lõpp on minu jaoks juba aastaid olnud moment, kus võtta põhjalikult kokku möödunud 12 kuu jooksul toimuv, planeerida uut ja lasta lahti vanast. See on omamoodi rituaal, kus võtan selle aja iseendale, tõstes selle tegevuse prioriteedilt esimeseks kõigi muude tegevuste eest. Kui olen lahti mõelnud ja kirjutanud oma uue aasta plaani, siis järgneb sellele hoo andmine, milleks on suurepärane kasutada iga täistunni meditatsiooni 31.12 – 1.01. Igal täistunnil, mil saabub ühes ajavöötmes uus aasta on hetk kui suur hulk inimesi rõõmustab ja tähistab positiivses võtmes. Seda hetke meditatsiooniks kasutades saad häälestada samale positiivsele energiale ning kasutada seda, et anda hoogu oma elule ja arengule.

Enamus aja elust kulgeme autopiloodil ja elu justkui juhtuks meiega selle asemel, et sellele teadlikult suund luua. Energia läheb sinna, kuhu me suuname oma energia, ehk siis kui oled rahulolematu oma tervise, suhete või finantsilise poolega, on esimene asi jälgida oma mõtteid, tundeid ja hirme selle valdkonnaga seoses. Mis hoiab sind tagasi ja mida saaksid sa teha paremini?

Süüta siis küünal või viiruk, sea end mõnusalt sisse, nii et keegi sind segama ei tule ja valmistu looma oma uut aastat. Mõned soovitused, millele võiksid enda seest vastuseid otsida:

Üks kõige olulisem asi, mida soovid oma ellu tuua 2021 aastal?

Millest soovid lahti lasta/loobuda uueks aastaks?

Kuidas soovid end tunda enamik ajast 2021 aastal?

Üks asi mille üle oled tänulik aastal 2020?

Soovitan täita enda jaoks ka aasta kompass, sellest on olemas ka eesti keelne versioon pdf-ist, saad selle endale laadida siit.

Kuidas tuua suhetesse rohkem harmooniat?

Jõulud on aeg, mil kogunetakse vanemate, vanavanemate ja ka teiste sugulaste juurde ühistele õhtusöökidele. Mõnedele inimestele tähendab see oodatud ja harmoonilist aega oma lähikondsetega, mõned aga tunnevad pinget ja on ärevil, sest säärased üritused lõpevad nende jaoks vaidlustega, konfliktidega või lihtsalt tuntakse, et justkui sind ei aktsepteerita kui oled see kes sa oled.

Tõsi see on, et oma perekonda ja sugulasi me valida ei saa ning me ei saa ka valida, kuidas teised inimesed käituvad aga me saame alati valida, kuidas meie reageerime ja kuidas me omalt poolt situatsiooni panustame. Piltlikult öeldes saavad konflikt situatsioonis kokku nagu kaks 3-aastast. Mida see tähendab? See tähendab, et kui kasvõi üks osapooltest suudab jääda neutraalseks ja oma “kõrgema” Mina tasandile, siis konflikt ei saa kasvada ja vaibub. Enamjaolt on aga nii, et üks reageerib teisele ning läbi selle projekteeritakse üksteisele oma (peamiselt lapsepõlve) traumadest pärit negatiivseid pilte.

Kui sina ise oled see, kel on tavaks teistele öelda, mida nad peaksid oma eluga tegema ja mida sina nende elust arvad, siis tasuks kõigepealt analüüsida, miks sa seda teed. Meie ego tahab ikka kedagi päästa, õpetada ja arvustada, hinnanguid anda aga tõeliselt muuta saab end iga inimene ise kui seda päriselt soovib. Seega kui oled see, kes näiteks oma vanemaid alatihti kasvatama ja õpetama kipub, siis võta hetk ja vaata, kust see tuleb, mis on sinu vajadus selle aktsiooni taga? Ja hoia end seekord tagasi, aktsepteeri igaühte just sellisena nagu ta on. Püüa näha teise inimese maski taha, miks ta on selline nagu ta ennast teile näitab? Mis võiks olla tema hirmud ja hingevalu?

Kui seltskonnas on keegi, kes aga sinule tuleb alatihti näpuga näitama, siis jäta seekord reageerimata ja süüdistusi isiklikult võtmata. Sa võid lihtsalt vastata naeratades ja lisades, et “hmm… tõesti, su ettepanek on huvitav” või “aitäh aga ma ei võta seda kriitikat seekord vastu” vmt. mis kohane on, panemata sinna omalt poolt ühtegi hinnangut või agressiooni ilmingut.

Soovitan ka enne üritust võtta hetk, kus tood tähelepanu enda keskmesse, hingad sügavalt ja tunnetad harmooniat ning armastust enda sees. Seejärel visualiseerid end seal üritusel rahulolevana, harmoonilisena ja armastuse energias. Jäta meelde see tunne ning püüa hoida sidet selle tundega kogu õhtu vältel.

Armastust täis Jõule soovides!

Kuidas õigesti vabandada

Gary Chapman on oma raamatus “Armastuse viis keelt” kirjeldanud põhjalikult meie erinevaid armastuse väljendamise keeli. Nimelt peaks üks arukas partner välja uurima oma kallima armastuse keele ja oma armastust väljendama kallimale mõistetavas keeles, mitte selles, mis endale oluline on. Mis see tähendab? Näiteks kui sinu armastuse põhikeel on kvaliteetaeg ning sa organiseerid ühist ettevõtmist uskudes, et läbi selle su kallim mõistab, et sa armastad teda. Kallima armastuse põhikeel on aga hoopis komplimendid ja affirmatsioonid ning selleks, et tunda end armastatud ja hinnatuna vajab ta kindlasti sinu suust tulevaid komplimente. Armastuse keelest räägitakse palju paarisuhte kontekstis aga samamoodi tasub end kurssi viia ka oma laste ja sõprade armastuse keelega. Kes soovib end teemaga rohkem kurssi viia, siis Gary Chapmani raamat on olemas ka eesti keelsena ning internetis leidub ka online teste kui otsid fraasi “5 love languages”.

Täna tahtsin ma aga mõtteid jagada hoopis vähem räägitud vabandamise keelest. Kas oled leidnud end olukorrast, kus inimene vabandab ja sina lihtsalt tunned, et see ei ole piisav kuigi ta on selgitanud pikalt laialt, miks midagi juhtus või ei juhtunud? Siin võib olla põhjuseks see, et “räägite” vabandamises erinevalt keelt. Selleks, et vabandused oleks efektiivsemad, on oluline mõista, mida teine inimene vajab, et andestada.

Toon näiteks olukorra, kus unustad täiesti ühise tähtpäeva, sest oli lihtsalt tohutult kiire tööpäev? Millised võimalused sul on?

Südamest kahetsemine

Gary Chapmani sõnul võib lihtne “palun vabandust” teha mõne inimese puhul imet. Samas võib mõnes olukorras see ütlejale päris raskelt tulla. Oluline on, et see tuleks vabandajal südamest, mitte moka otsast ning et vabandaja võtab omaks kogu süü ja häbi. Kannatanule, kelle vabanduse keeleks on südamest kahetsemine, ei ole nii oluline heastamine või pikad selgitused, oluline on, et vabandus on siiras ja südamlik. Vabandades pöörake tähelepanu ka oma kehakeelele ja silmsidele.

Võtad vastutuse

Mõnele inimesele võib lihtne “palun vabandust ma enam ei tee” tunduda liiga pealiskaudne ning oodatakse, et vabandaja võtaks vastutuse oma teo või tegemata jätmise pärast. Siin on oluline, et vabandaja võtaks kogu süü enda peale ja ei hakkaks laveerima selliste väidetega, mis pool süüd teisele veeretaks nagu “mul on kahju, et sa nii tunned”, selle asemel ütle parem “mul on kahju, et ma panin sind nii tundma/sellisesse olukorda. Või proovi siis juba midagi sellist: “Palun vabandust, ma tõesti unustasin, sest olin oma töö pärast täna väga stressis, mul on väga kahju, et panin sind niimoodi tundma. “

Heastamine

Olukorra heastamine võib osutuda päris keeruliseks, sõltub milline oli kahju. Kui tekitatud kahju on näiteks usalduse reetmine, siis selle heastamine võib väga kaua aega võtta. Unustatud õhtusöögi puhul võib aga vabandusele lisaks pakkuda välja midagi veelgi vahvamat, mida inimene, kellelt vabandust palutakse, kõrgelt hindaks. Näiteks, kel armastuse keeleks kvaliteetaeg, hindaks ilmselt sellist vabandust: “Palun vabandust, ma tõesti unustasin täna meie tähtpäeva aga ma sooviks seda sulle heastada, kas sulle meeldiks kui ma viiksin sind järgmisel nädalavahetusel spasse ja me tähistaksime seal?”

Südamest tulev meeleparandus

Selle vabanduse keele puhul on oluline, et vabandaja mõistaks, et lihtsalt tunnistamine, et miski läks nihu või ununes, pole piisav. Sellele lisaks tuleks ka midagi ette võtta, et see enam ei korduks. Anna koos vabandusega teada, milliseid samme sa teed, et selline kahetsuväärne juhtum ei korduks. Unustamise puhul, saad näiteks lubada (ja muidugi ka teha), et lisad alati kokkulepitud üritused ja tähtpäevad oma kalendrisse.

Andestuse küsimine

Vabandamine on alati selle vastutada, kes eksis, andestamine on juba kannatanu ülesanne, samas ei ole kannatanul kohustust koheselt kõike andestada ning kindlasti ei tohiks seda temalt nõuda või halvustada kannatanut, kes sinu pika patukahetsus traktaadile kohe positiivselt ei reageeri. Anna talle ruumi ja võimalust oma tundeid seedida ning küsi hoopis mida ma saaksin teha, et seda heastada??

Me oleme inimestena kõik erinevad. Mõnele inimesele piisab lihtsast ja südamlikust “palun vabandusest”ning teine sooviks kuulda kõike alates vabandusest, heastamisest, meeleparandamisest ning võimalusest ise öelda, mida eksinu peaks tegema, et viga heastada. Hea on hetkel kui teie vahel on harmoonia, vabanduse keel teemaks võtta, siis saab seda huumoriga pooleks arutada ning hiljem siis kui kriisiolukord käes, proovida juba teadlikumalt vabandada. Harjutamine teeb meistriks 😉 Mida teha siis kui sa ei tea teise inimese vabandamise keelt? Pane kõik need kokku ja kasuta kõiki, jälgides inimese reaktsiooni, näed, mis toimib. Inglise keelset vabanduse keele testi saab teha siin.

Kuidas olla mina ise ehk tee autentsuseni

Me sünnime siia ilma ehedate ja rikkumatutena, usaldades elu ja seda, et oleme küllust ja armastust väärt. Väiksel beebil ei ole kahtlustki selles, et kõik on võimalik. Seejärel aga kujundame läbi oma kogemuste uskumused iseenda ja elu kohta ning usume siiralt, et kõik see, kuidas meie kogeme ja elu näeme, ongi tõsi. Näiteks õpime selgeks, et selleks, et olla armastatud, peame selle armastuse välja teenima, käitudes ootuspäraselt ning alla suruma oma tõelised soovid või maha vaikima oma arvamuse. Pikemas perspektiivis viib see meid aga sisemise konfliktini ning rahulolematuseni iseenda ja oma eluga.

Tihti vaikime oma eheda Mina nii kaua ja nii osavalt maha, et ise ka enam ei mõista, kes me siis päriselt oleme ja mida tahame. Mask saab osaks meist ja me ei pruugi arugi saada, et see miski, mis meil ei lase täiel rinnal elust rõõmu tunda, on mask, mida kanname, mis on saanud osaks meist. Kuidas jõuda tagasi oma tõelise minani? Siin mõned soovitused, kuidas tee iseendani üles leida.

Tunne iseennast!

Saa iseendaga tuttavaks! Kes ma olen? Mis mulle päriselt meeldib? Miks ma teen asju, mida ma teen? Mida ma ootan teistelt? Vastused peaksid olema radikaalselt ausad ning esimene pähekargav mõte ei pruugi olla alati see aus vastus. Põhjalik sisekaemus on autentse minaga taaskohtumiseks vältimatud. Iseenda tundmaõppimine ja enda aktsepteerimine on üsna pikk protsess, sest tihtipeale avastame endas hingehaavasid ja uskumusi, mis meie praeguse elu kurssi kõvasti mõjutanud. Meil on mitmeid pimenurkasid, mida ise raske näha ja aktsepteerida, seetõttu on need sisekaemused viljakamad kui keegi sind neis toetab ning aitab valgust heita neile külgedele, mida ise on raske näha.

Sinu väärtushinnangud

Millised on sinu väärtushinnagud? Kas sinu suhted ja sinu karjäär on kooskõlas sinu väärtushinnagutega? Kas sinu igapäevane tegevus, sinu otsused on kooskõlas sinu väärtushinnangutega? Hästi tihti me kompromiteerime näiteks töökoha valikul oma väärtusi, lootes et hea palganumber leevendab vastuolu väärtustes, tegelikult hakkab selline valik sind seest närima ja viib varem või hiljem sügava rahulolematuseni ning lõpuks võib-olla ka läbipõlemiseni.

Julge olla julge

On imeline kui sa oled iseendaga uuesti tutvunud ja tead mida sa tahad aga on veel imelisem kui sul on julgust seda ka oma sõpradele, perele ja kolleegidele tunnistada. Võtta see risk ja avada ennast hoolimata hirmust, et keegi võib su välja naerda või sinuga enam mitte sõbrustada. Mõnikord võib selline eneseleidmine ka viia selleni, et sa ise leiad, et mõned suhted on oma aja ära elanud ning ei paku enam kumbalegi poolele väärtust. Ka see on ju okei, see on elu, et me õpime ja areneme ning muutume.

See võib tunduda hirmutav olla ehe ja aus kui oled aastaid iseendaga kontakti vältinud, samas ootab sind preemiaks sisemine rahulolu ja õnnetunne. Kui vajad teejuhti, et oma autentsus taasleida, siis võta ühendust ja saan sulle sellel teekonnal toeks olla, vaata rohkem siit.

Hingedepäeval hinge kodus

Täna on hingedepäev, päev mil meie esivanemad meenutasid ja austasid oma esivanemaid. Aeg, mil tuleks minna pigem enda sisse ja tegeleda sisekaemustega kui elada väljapoole. Kärarikas halloween on meie vaikset olemise aega ülevõtmas aga kutsun sind üles seda meie vana traditsiooni mitte unustama. Oma esivanemate mäletamine, andestamine, aksepteerimine ja neile küünla süütamine toob rahu ja harmooniat ka sinu tänasesse päeva. Tahame või ei taha aga kanname oma hinges ka oma esivanemate mustreid ning need mustrid loovad alateadvuses ka meie elu. Mida teadlikum sa neist mustritest oled, seda rohkem on sul väge, et oma elu juhtida sinnapoole, kuhu sina soovid.

Enda ja esivanemate mustreid näed kõige paremini kui oled oma hinges kodus, jälgides end ilma emotsioonide vürtsika filtrita. Võta endale aega, et oma hingega ühendust saada. Mida see tähendab? Tänapäeva inimene on üleküllastunud kõigest välisest, tundide kaupa külvatakse massimeedias hirmu ja ka vaenu, suured tööstused on hirmu põhjale üles ehitatud. Hirm olla mina ise on nii suur, et paljud ei tunnegi enam, kes see “mina ise” on. See mina, kelle sees on valgus, kes teab ja näeb manipulatsioonide taha, see mina kes ei karda, sest usaldab elu. See mina teab, et oled osake loodusest ja hävitades loodust, hävitad iseennast. See mina on sinu südames, kus on sinu hinge kodu.

Lahkuse ja abistamise pime pool

Armastada kõiki, olla alati lahke ja abivalmis kõigi vastu – see on ilus ja üllas siht elus, mille poole püüelda. Kui tunned, et see kõnetab sind, et see oled sina, kes alati abivajajaid aitab ja oma hinge tagant kõik teistele jagab? Suurepärane! Selliseid lahkeid ja avalaid inimesi oleks maailma rohkem vaja 🙂 Mõnikord on aga selline jagamine ja pidev teiste aitamine ajendatud aga hoopis millestki muust kui siirast südamesoovist teisi aidata, seda eriti siis kui pidevalt teisi aidates enda aitamine unarusse kipub jääma.

Miks me siis aitame teisi enne kui ennast? Küsimusele vastamine nõuab enda vastu üdini aus olemist ja enda suhtes parajat osavõtlikkust ja kaastunnet, sest siirad vastused ei pruugi meie egole sugugi meeldida. Mõtistkle, kas mõned järgmised näited võiksid sinu kohta käia?

  • Abistan teisi hea meelega alati kui keegi abi palub, sest tunnen end siis kasulikuna ja teistele vajalikuna.
  • Tunnen, et teisi abistades olen väärtuslik
  • Tunnen ebamugavust “ei” öeldes, sest teised mõtlevad siis, et ma pole hea (abivalmis, tark vmt) inimene
  • Aitan alati kui keegi küsib, sest head inimesed (head emad, isad, abikaasad jne) teevad nii.
  • Kui minu poole pöördutakse pidevalt abipalvetega, tunnen et olen piisavalt tark, huvitav vmt.

Mida siis teha kui järgmine kord keegi abi palub? Küsi kõigepealt endalt, kas abipalvele jaatavalt vastumine tuleb ilma igasuguste vastuootusteta – sa ei looda salamisi, et kunagi aitab tema sind, et “tõstad kuidagi oma aktsiaid” teise inimese silmis vmt. Siis vaata, kas sa teisele appi tõtates ei kuritarvita endaga tehtud plaane, lubadusi vmt.

Harjuta “ei” ütlemist. Lepi mõne oma sõbraga kokku, et ta palub sinult iga päev mõne teene ja et sina pead vastama “ei”. Ei ütlemine ei pea olema jäik ja külm, seda saab teha ilusti teiste tundeid riivamata ning liigseid vabandusi toomata. Märka, mida tunned oma kehas kui ütled “ei” ja pea selle kohta päevikut.

Iseenda eest hoolitsemine ei ole isekas, vaid on täpselt isekuse vastand. Sa saad armastada teisi ainult siis kui armastad iseennast, saad teisi aidata kui tunned, et sina oled väärt sama hoolitsust nagu teisedki.

Nii nagu lennukis õpetatakse häire korral kõigepealt endale hapnikumaski pähe panema ja siis teisi aitama, nii võiksime käituda ka tavaelus – kõigepealt aitame ennast ja siis teisi, sest kui meie enda jõuvarud on otsas, ei ole meist abi ka teistele.

Kuidas leida aega?

Aeg on selline imeline asi, mida kõigile on antud 24h ööpäevas, ometigi on nii, et mõned inimesed jõuavad teha ööpäevas oluliselt rohkem (sealhulgas ka puhata) kui teised. Vana tõde on see, et aega tuleb võtta kui oled otsustanud, et soovid midagi ära teha. Kui sulle aga tundub, et “oma” aja võtmine on ülehinnatud ja seda lihtsalt pole võimalik sinu elurütmi juures teha, siis kutsun sind üles sügavamalt asjale lähenema ja vaatama miks sa iseennast oluliseks ei pea? Miks on sinu isiklik areng sulle nii ebaoluline ja kõigi teiste heakskiidu nimel jooksmine sinu norm?

Enamik maailma tipptegijatest planeerivad oma kalendris esimesed tunnid iseendale ning see aeg on püha ja puutumatu, see võetakse, et oleks isiklikku ressurssi anda midagi ka teistele.

Aega tuleb võtta iseendale, olgu selleks kasvõi ainult pool tundi päevas, samuti tuleb aega võtta ja planeerida oma suhete jaoks. Kui selliseid hetki oma kalendrisse ära ei planeeri nagu kõiki teisi olulisi kohtumisi, siis kuidas saabki eeldada, et selleks aega jagub. Ning kuhu aega ei jagu, need valdkonnad jäävad unarusse, olgu selleks siis suhe, sina ise või su tervis.

Kuidas siis leida see vaba tund või pooltund oma päevas? Alustuseks soovitan sul teha aja inventuuri ja mõne päeva jooksul üles kirjutada kõik, mida teed ning ajakulu sellele – olgu selleks telefonikõne emaga, jutustamine poemüüjaga või ummikus istumine. Pane kirja absoluutselt kõik. See aitab sul näha konkreetsemalt oma ajakasutust ja sinu väikseid ajaröövleid. Tihti teeme mingeid tegevusi, mille puhul arvame, et need võtavad vaid hetke aga päevas või nädalas moodustavad need juba päris kenakese arvu tunde.

Kui inventuur tehtud, vaata, mis on need kohad, kus saaksid olla efektiivsem, kus saaksid oma piire paremini kehtestada kui keegi teine sinu ajast liiga palju hetki varastab. Kui sulle tundub, et mitte kuskilt ei tahaks iseendale aega näpistada, siis soovitan võtta seda väikese mänguna – kui sinu ellu jäämine sõltub sellest, et sa iga päev kuu aja jooksul leiaksid 1 tunni, kus sa istud niisama vaikselt ühe koha peal mitte midagi tegemata, kas sa leiaksid selle aja? Ma isegi ei palu sul istuda see tund niisama, vaid pühendada see iseenda arengule, olgu see siis raamatu lugemine, mediteerimine, mõni e-kursus või metsajooks, midagi, mis on sinu hinge ja vaimu arenguks ja hüvanguks (usu mind netflixi vaatamine ei ole). Võta endale see tund iga päev järgmise kuu aja jooksul ja sa märkad, kuidas kõik muud tegevused sujuvad ning oled edaspidi efektiivsem.

Scroll to Top