Mõtisklusi

Me teeme oma elus triljoneid otsuseid, alates hetkest kui hommikul otsustame oma silmad avada kuni hetkeni, mil õhtul oma silmad sulgeme ja otsustame magama minna. Kas sinu otsused põhinevad hirmudel või enesekindlusel? Kui tihti otsustad midagi teha või mitte teha, sest pelgad kellegile mitte meele järele olla ja kardad, et tulemus ei vasta ootustele? Kui tihti põhinevad otsused sinu enesekindlusel, kus oled endas ja oma nägemuses kindel ning sa julged välja öelda oma arvamuse sama enesekindlalt, sõbralikul ja vägivallatul viisil, tagajärgi kartmata?

Soov teistele meelejärgi olla, ära arvata teiste ootusi ja siis vastavalt ootustepõhiselt käitumine on omane enamikule meist. Ometigi on see üsna libe ja kiire tee iseenda kaotamiseni ja rahulolematuseni nii enda kui teistega. Kuidas saada võitu sellest alateadvuses kükitavast hirmust, et mind naerdakse välja või alavääristatakse kui olen see, kes ma olen?

Nii klišeena kui see sulle ka tunduda võib, algab pidev teiste heakskiidu otsimine sellest, et me ei kiida iseennast heaks, see tähendab, et kuskil sisemuses on meil uskumus, et me pole piisavad ja me ei armasta ning aktsepteeri end täielikult. Omast kogemusest võin öelda, et läheb omajagu aega, et aktsepteeida ka seda, et me iseend ei armasta, sest esialgu ütleb meie kaitsemehhanism, et see on täielik jama, et armastame end ja ilmselt leiad ka paarkümmend näidet selle kohta, et väide on tõene. Kuniks ühel hetkel toob elu sulle õppetunni näol kõvasti järelemõtlemist ja ilmselt lõpuks ka mõistmise, et see, kus sa oma eluga oled, on kõik ainult sinu enda loodud, pole mõtet teiste peale sõrmega näidata, sest samal ajal näitavad kaks sõrme sinu enda poole ja see on suund, kuhu sa peakski vaatama kui tahad midagi oma elus muuta. Niisiis, et saada juurde enesekindlust peame alustama iseenda aktsepteerimisest ja armastusest, see on vundament ilma milleta ei püsi ükski teine positiivne enesesisendus.

Kuidas teha enda suhtes armastusväärseid otsuseid?

Küsi endalt, miks sa midagi tahad. Mis on see tunne, mida sa loodad läbi selle otsuse saavutada. Kuula vastust, mis tuleb sinu südamelt ja intuitsioonist. Need vastused kostuvad sinu seest algul väga vaiksel häälel erinevalt harjumuspärasest egopõhisest kriitilisest kõnest. Sinu ego püüab sind hoiatada kõige uue eest ja hoida sind vanas, tuttavas mustris, mis toimetab ellujäämismehhanismide järgi. Sinu ülesanne on tasapisi ja sõbralikult oma egole selgeks teha, et sa saad uutmoodi situatsioonides hakkama, see on sinu jaoks turvaline.

Südame järgi elamist toetavad ka mitmed keha ja meelepraktikad, näiteks joogas saab väga teadlikult arendada nii enesekindlust kui südame avatust. Intuitsiooni arendamiseks on head meditatsioonitehnikad.

Kui soovid õppida autentselt ja enesekindlalt elama, siis kutsun sind üles reserveerima endale coachingu sessiooni, esimene sessioon on tasuta, aja saad reserveerida siin>>

Meil kõigil on see üks hääl – kellel on see valjem ja kellel vaiksem aga ta on seal olemas (kui väidad, et sul ei ole, siis kutsun sind üles tähelepanelikumalt endasse süüvima) ja püüab meie elu juhtimist päris tihti üle võtta. See hääl kuulub meie sisemisele kriitikule, kutsume teda siinkohal Jukuks. Kes Juku on? Juku on lapsepõlvest kaasa saadud uskumus, millega tänasel Sinul üldjuhul midagi tegemist ei ole. Sinus võivad rääkida järgmised “Jukud”:

Muretseja: Toob välja alati kõik, mis võib valesti minna, toob esile emotsioonid nagu hirm, ärevus, kujutleb ette katastroofe ja et midagi halba võib juhtuda. Ütleb tihti, mis siis kui..

Kriitik: Annab hinnaguid , mõistab hukka, võrdleb sind teistega ja eeldab, et teised mõistavad sind hukka. Meenutab varasemaid ebaõnnestumisi ja minimeerib saavutusi, ütleb sulle näiteks, et sa oled loll.

Ohver: Ütleb sulle, et oled lootusetu, et sa ei saavuta edu või et see on liiga raske. Ütleb, et sul on midagi viga, oled võimetu, väärtusetu, mitte piisavalt tark, arukas, nutikas vmt. Ütleb, et sul on liiga palju takistusi teel ja et see pole sinu süü. Ütleb tihti “ma ei saa”

Perfektsionist: Sunnib sind tegema rohkem aga isegi kui teed rohkem, tunned, et sa pole piisav. Alati on rohkem, mis sa peaks tegema. Vigu tuleb vältida. Paneb sind otsima ka välist valideerimist, saavutusi, staatust. Teiste inimeste heakskiit on väga oluline . Võib sind takistada samme astumast, et vältida ebaõnnestumist. Ütleb “ma pean paremini tegema” või “ma pole piisavalt hea”

Kas tundsid oma “Jukud” ära? Ekslikult peetakse Juku juttu tõeks ja paljud inimesed teevad oma otsuseid põhinedes väidetel, mida nende Juku neile räägib. Kas see on aga tõsi?

Jukude taltsutamist saab õppida minu kootsingu sessioonidel, rohkem infot SIIT.

Kutsun sind täna mõtlema naudingule! Mis on sinu jaoks nauding ja kui palju naudinguid sa endale lubad? Kas usud, et nauding on sinu sünniõigus ja koged naudinguid süümepiinadeta ja iga päev? Kas nauding on midagi sellist, mida ei peaks sinu tõekspidamiste, kasvatuse põhjal lubama liiga tihti?

Mis iganes suhe on sul naudingutega, kutsun sind üles kolmepäevasele naudingute märkamise maratonile!

Tee nii: Terve päeva jooksul alates hetkest kui hommikul silmad avad kuni selleni kui õhtul voodis silmad suled, märka hetki, mis sulle naudingut pakuvad ja peatu hetkeks selles naudinguhetkes, salvesta see enda mällu. Märka, mis pakub sulle naudingut, mis iganes see on, kirjuta see üles oma päevikusse ja kui tundub, et mõned naudinguhetked tekitavad süütunnet või häbi, siis küsi endalt, miks see nii on, kust tuleb uskumus, et see nauding on midagi, mida ma ei peaks tundma? Tee seda 3 päeva järjest ja märka, kas su ellu tekib juurde hetki, kus kasvõi paar sekundit tunnet tõelist naudingut olemisest kui see nii on, siis võta see uus harjumus oma igapäeva ellu!

Foto krediit: Kaari Saarma.

Ma ei hakka siinkohal üle kordama, et söö tervislikult, maga piisavalt, liigu piisavalt, pese käsi, söö c-vitamiini, see kõik on ilmselt iseenesest mõistetav igale endast ja oma tervisest lugupidavale inimesele.

Jagan siin aga mõned jooga traditsioonist pärinevad nipid, mis igal viiruste kõrgperioodil kasuks tulevad.

1. Jalaneti. Jalaneti on üks hommikustest kriyadest ehk puhastustehnikatest, mis aitab eemaldada lima. Jalaneti jaoks oleks hea omada neti poti – väikest kannukest, millega on mugav soolaga segatud vett oma ninasõõrmetesse valada. Lisa 200-250ml toasoojale veele 1tl soola (soovitavalt himaalaja soola). Kummardu kraanikausi kohale kallutades pead ühele küljele nii, et üks sõõrmetest on üleval pool ning vala kannust vett ühte sõõrmesse ja lase sel väljuda teisest sõõrmest. Seejärel vaheta pooli. Gripi perioodil on soovitav seda teha mitu korda päevas.
2. Jooga asanad, mis aktiveerivad manipura ehk nabatsakra. Manipura ehk nabatsakra hoolitseb sinu immuunsüsteemi vastupidavuse eest. Näiteks soovitan teha igapäevaselt uddiyana bandhat ja nabhyasanat ning nauli kriyat.
3. Jooga asanad, mis aktiveerivad südametsakra ja annavad lisajõudu kopsudele, näiteks bhujangasana ja gomukhasana
4. Lisa oma menüüsse organismi soojust andvaid aineid – ingver, cajenne pipar, küüslauk jms. Väldi külma jooki ja sööki, piima jms lima tekitavaid toite.
5. Väldi suhkrut, suhkur nõrgestab sinu immuunsüsteemi märkimisväärselt. Magusaisu leevendamiseks sega 1 tl. mett tassi täie sooja (mitte kuuma!) veega ja joo seda hommikuti kohe peale ärkamist, enne sööki.
6. Joogas on mitmeid hingamistehnikaid ehk pranayamasid, mida erinevatel eesmärkidel teha. Bhastrika ehk tulehingamine aktiveerib manipura tsakra ja tugevdab sinu immuunsust. Bhastrika ei sobi neile, kel südamehaigused või kõrge vererõhk. Siin ka üks video, mis seda tehnikat päris hästi tutvustab.

Kes soovib oma immuunsusele ekstra jõudu anda, oled teretulnud online joogatundi 25.märtsi hommikul kl 8 (Eesti aja järgi), registreerimiseks saada palun sõnum Facebookis!

Püsi terve!

Päris intrigeeriv pealkiri eks? Aga tõsi see on, et igast olukorrast on midagi õppida või midagi head leida. Tunnen kaasa nendele, kes on haigestunud ja peavad selle tagajärgedega silmitsi seisma. Need inimesed, kes on terved ja kodus garantiinis, kes on praegu siiski enamus elanikkonnast, on aga saanud kingituse, mida nad ise võib-olla salamahti igatsenud aga pole julgenud või tahtnud võtta – see on aeg iseendale.

Aeg, kus saad lihtsalt võtta raamatu ja lugeda, teha läbi online kursuse, mida oled edasi lükanud, alustada mõne võõrkeele õpinguid jms. Kuna internet on kõiksugu online õppimisvõimalusi täis, siis on see super võimalus endale neid võimalusi nüüd pakkuda. Kes pole kunagi mediteerinud, võiks alustada kasvõi 10 minutist päevas, et jälgida oma mõtteid ja emotsioone. Fokusseeri sellele, mida sa saad teha (ja seda on palju), selle asemel, et tuua fookusesse, kõik see, mida sa ei saa ehk siis liikumine kuhugi mujale linna, riiki, restorani vmt. Pidev liikumine ja aktiivne olemine takistavad iseendaga tõtt vaatamist, seepärast ongi vaikus paljudele talumatu.

Teiseks mõtle sellele, kui palju head teeb säärane massiivne seisak meie planeedile – jah, tõsi see on, et majanduslik kahju on üüratu aga majanduslikku heaolu jahtides oleme me planeedile Maa nii palju kahju teinud, et elu Maal ei ole varsti enam võimalik. Pannes mõneks ajaks seisma tehased, vaigistades lennuliikluse, oma tarbimishulluse (v.a. siis mis on tabanud nüüd tualetipaberi ja toiduvarujaid), anname me Maale puhkuse oma lõpmatust täiesti arutust tarbimisest, see pole küll piisav, et tagasi keerata tehtud kahju aga väike paus siiski.

Keskendume siis positiivsele, suhtleme rohkem telefonitsi oma sõprade ja pereliikmetega, hoides ka nende tuju üleval ja teatkem, et ka see olukord läheb mööda.

Igaüks meist tahab olla õnnelik aga mis on õnn ja kuidas kultiveerida oma ellu õnnelikkust? Öeldakse, et õnn ei ei ole välises, vaid tuleb sinu seest. Kuidas ta siis ikkagi tuleb ja mida teha, et tunda end õnnelikumana?

Kui jätta kõrvale õnne otsimine endast väljapool olevate tegurite nagu kõrgelennuline karjäär, pungil pangaarve, ilus kodu, targad lapsed, seksikas kaaslane või mis iganes muu väline nn. väärtus, mis võib igal ajahetkel muutuda või kaduda ja sinu pealiskaudset õnnetunnet kõigutada, siis mis see on meie sees, mis aitaks luua õnnelikkust?

Teadlikusest ja käesolevas hetkes olemisest ning enesearmastusest ja aktsepteerimisest olen varem juba kirjutanud. Kolmas ülioluline aspekt ja samas väga lihtne viis (palju lihtsam kui hetkes olemine enamus inimestele) on TÄNULIKKUS. Tänulikkus on samuti praktika, nö. muskel, mida saab treenida ja mis väga kiiresti aitab sul luua positiivsema pildi oma elust ja enesetunnet parandada. Tänulik saab olla ka siis kui asjad ei lähe päris nii nagu sa oled lootnud, sest alati, absoluutselt alati on, mille eest tänulik olla, tuleb osata ainult vaadata õige nurga alt.

Minu esimene eneseabi raamat, mille ostsin, oli üle 15 aasta tagasi Susan Jeffersi “Tunne elust mõnu”. Olin tol ajal üsna suures masenduses ja mäletan, et sealne tänulikkuse harjutus valmistas algul tõsiseid raskusi, sest ma ei suutnud vaadata oma probleemidest kaugemale, et näha kõike seda, mis on tegelikult hästi, mis toimib. Susan Jeffers soovitas seal alustada esmapilgul tühisematest asjadest ja mida rohkem sa leiad neid väikeseid asju nagu näiteks, et oled tänulik, et sul on äratuskell, mis sind hommikul äratab, et sul on süüa ja oskad sellest endale midagi maitsvat valmistada, et su auto käivitus ja et sul üldse on auto, millega tööle sõita, et sul on töö (või et sul ei ole töö ja saad nüüd mõelda, mida sa päriselt teha tahaks), et taevas paistab päike (või on ilus lumesadu), et on värske õhk mida hingata, et sirelid õitsevad või linnud laulavad, et su tuba on soe ja sul on puhtad ja kuivad riided, mis annavad sooja – kui iganes pealiskaudsed ja tühised need esmapilgul tunduvad, on see alustuseks hea ja tõstab sinu resonantsi ning ühtlasi aitab sul luua paremat elu. Mida rohkem sa suudad leida tänulikkust ja ilu väikestes asjades, seda rohkem hakkab jõudma sinuni ka suuri asju, mille eest tänulik olla. Läbi tänulikkuse sa lood iga järgmist hetke oma elus. Mõtle sellele.

Proovi järgi: Kirjuta igal õhtul üles 3 asja, mille eest täna tänulik olid, vali pigem väiksemad asjad kui lihtsalt,et oled tänulik, et oled elus vmt. Igal hommikul ärgates mõtle samuti vähemalt 3-le asjale mille eest käesoleval hetkel tänulik oled.

Tänulikkuse aasta harjutuse idee: Pildil on minu tänulikkuse purk – see rändas eelmisel aastal minuga nii Taisse, Brasiiliasse kui Mehhikosse, igal pühapäeval poetasin ma purki ühe paberitükikese, mille eest tol nädalal kõige tänulikum olin. Aasta lõpuks oli seal 52 tänulikkust ja kui neid läbi lugesin, siis oli tore need hetked taaselustada ja oma tänulikkuse aastast ülevaade saada.

Oleme kuulnud öeldavat, et enne kui saad armastada kedagi teist, pead armastama iseennast. Mida see siis tähendab? Tihti aetakse enesearmastus segamini enda eest hoolitsemise või enda hellitamisega – massaazis või kosmeetikus käimine või uute riiete ostmine ei ole enesearmastus, see on enesehoolitus, samuti vajalik aga kui kipud sellele liiga palju tähelepanu pöörama, siis tasuks hoopis endasse vaadata, kas enese hellitamisega mitte enesearmastuse puudumist kompenseerida ei püüa.

Enesearmastus ja iseenda täielik aktsepteerimine on palju sügavam ja julgen väita, et enamikel inimestest on selles osas väga palju ära teha. Kui sa elad selles “mullis”, et süüdistad oma hädades ja probleemides teisi inimesi ja väliseid olukordi, kui sa lähtud oma tegemistes ja otsustes pidevalt sellest, et teistele meeldida, muljet avaldada, kui sinu sisemine kriitik loeb sulle pidevalt moraali, kuidas sa ei ole piisav ja võrdleb sind teistega, siis tasub kindlasti avastusretk iseendasse ette võtta ja vaadata, kuidas on lood enesearmastuse ja enese aktsepteerimisega. Kas sa tunned, et oled väärt armastust, oled piisav?

Mida rohkem sa suudad üles näidata kaastunnet ja headust iseenda suhtes, seda rohkem suudad sa seda üles näidata ka kaasinimeste suhtes. Mida rohkem sa suunad armastavaid mõtteid endale, seda vaiksemaks jääb su kriitiline sisemine hääl (ja, meil kõigil on see hääl peas!) Enda täielik ja tingimusteta armastus tähendab, et aktsepteerime ka enda varjukülgi, neid mida me häbeneme ja mille pärast end süüdi tunneme.

Siin on väike harjutus, mis sind enesevaatluse juures toetab ja Valentinipäeva kommertsiaalsest kampaaniast armastusele päriselt lähemale toob.

Istu mugavas poosis, sirge seljaga, jälgi, et su keha oleks pingetest vaba, sule silmad. Hinga 2-3 korda sügavalt nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Lausu mõttes “Armastan ennast tingimusteta” ja oota umbes 10 sekundit enne kui kordad seda fraasi. Jälgi, kuidas sa ennast tunned kehas, kas on ebamugavustunnet, valu kuskil, kas tekivad kriitilised mõtted, mis iganes mõtted. Korda seda umbes 15 korda järjest (alati pea vahet ja jälgi, mis üles tuleb). Siin ei ole õiget või valet reaktsiooni, oluline on märgata. Pärast pane oma päevikusse kogetu kirja. Soovitan korrata harjutust nädal aega ja jälgida, mis muutub, kas kerkib midagi uut üles.

Armastust!

Meie meel on nagu metsik hobune, kes perutab, kuhu ise tahab, küll mineviku valus ja kogemustes, siis jälle lootusrikkas või hirmutavas tulevikus. Selleks, et elada kvaliteetset elu, tuleb selle metsiku hobuse ratsmed enda kätte haarata ja suunata, kuhu me soovime, et sõit läheks.  Siin tuleb mängu kohalolu ehk ingl.k. mindfulness. 

Mis see täpsemalt on ja miks see nii tähtis on? 

Kohalolu tähendab seda, et oled oma meelega, oma kehaga täpselt seal, kus sa parasjagu oled: kui sa koorid sibulat, siis sa koorid sibulat, mitte ei heieta mõtteid möödunud tülist ja mida oleksid võinud teisiti öelda. Kui sööd, siis oled kõigi oma meeltega just selle toidu juures, mida parasjagu sööd, mitte ei võrdle seda eilse hõrgu salatiga. Esiteks koged sa elu siis sellisena nagu see on just praegu, antud hetkes, see võimaldab leida  harmoonia ja rahuolu ning lõpuks viib sind õnneliku ja elurõõmu täis eluni. Teiseks võimaldab taltsutatud meel keskenduda, mis muudab sind palju efektiivsemaks kõiges, mida sa teed, oled produktiivsem, loovam ja tunned end päriselt elus.

Kuidas olla rohkem kohal?

Esimene samm on teadvustamine ja äratundmine, millised on sinu korduvad negatiivsed sisemonoloogid või dialoogid, millised on sinu alateadvuses pesitsevad uskumused, mis täna su elu mürgitavad. Kui oled oma mõttemustritest teadlik, tuleb kasuks kui astud sammu endas tagasi ja teadvustad, et sina ei ole need mõttemustrid ja sina ei ole ka need emotsioonid, mis vahel üle pea käivad.  See pole kerge, sest töötad vastu oma ajule, kes näeb kõvasti vaeva, et luua pidevalt uusi seosesid minevikuga, tuletada sulle meelde erinevates situatsioonides kogetud valu ja ohtusid. Kohalolu on praktika, see tähendab, et pead selle oma ellu tooma ja praktiseerima igapäevaselt, et saada meistriks ning oma elu loojaks.

Mida rohkem oled “peas”, seda vähem oled kohal ja ühenduses oma keha ja südamega, oma kõrgema minaga. Mida rohkem sa oled kontaktis oma kehaga, oma südamega, oma kõrgema minaga, seda suurem võimalus on kogeda tõelist püsivat rahuolu tunnet, mis ei sõltu välistest faktoritest, kutsume seda ka õnneks. 

Head kohalolu praktikad, mida oma igapäevaellu tuua:

Valmistad hommikukohvi või teed – oled kogu protseduuri jooksul kohal, hoiad kuuma tassi oma käte vahel, hingad sisse tassist tulevat aroomi, tunnetad, mis maitse sel on ja kuidas su keha reageerib kui selle alla neelad. nb! Samal ajal ei vaata telekat, ei kuula uudiseid ega planeeri oma koosolekuid vmt.

Tantsimine – kõige parem kui kodus ja üksi või lähedastga  ja nii nagu keegi ei vaataks (oled vaba mõtetest, et kas liigutad end ikka nii et on ilus või on see äkki tobe?)

Söömine – samamoodi nagu hommikukohvigi puhul – oled kõigi oma 5 meelega kohal ja sööd aeglaselt, tunnetades iga suutäit (aitab muuseas süüa vähem)

Kõndimine – looduses jalutades tunnetad maapinda su talla all ja oled samuti mõtetega kohal igal sammul.

Suheldes oma lähedastega – ainult kohal olles ja teineteisele oma täit tähelepanu jagades saame kogeda suhtes tõelist lähedust ja intiimsust.

Ka tavalisest fitness treeningust on oluliselt rohkem kasu kui harjutusi sooritades ei mõtle järgmistele tegevustele, näiteks mida perele süüa teha või kes peaks homme lapsed lasteaeda viima. Joogas ja teistes spirituaalsetes praktikates on kohalolu vältimatu ja see on ka osa praktikast.

Mulle meeldib Eckhart Tolle raamatus “The Power of Now” toodud võrdlus järvega. Kujutle, et sa oled järv, vahel on järve veepind tormine ja lainetav või sajab vihma aga järve sügavuses on alati vaikus ja rahu. Sinu meeleseisund kõrgema mina tasandil on just nagu järve sügavus – selle rahu on sõltumatu välistest asjaoludest.