autentsus

Kuidas olla mina ise ehk tee autentsuseni

Me sünnime siia ilma ehedate ja rikkumatutena, usaldades elu ja seda, et oleme küllust ja armastust väärt. Väiksel beebil ei ole kahtlustki selles, et kõik on võimalik. Seejärel aga kujundame läbi oma kogemuste uskumused iseenda ja elu kohta ning usume siiralt, et kõik see, kuidas meie kogeme ja elu näeme, ongi tõsi. Näiteks õpime selgeks, et selleks, et olla armastatud, peame selle armastuse välja teenima, käitudes ootuspäraselt ning alla suruma oma tõelised soovid või maha vaikima oma arvamuse. Pikemas perspektiivis viib see meid aga sisemise konfliktini ning rahulolematuseni iseenda ja oma eluga.

Tihti vaikime oma eheda Mina nii kaua ja nii osavalt maha, et ise ka enam ei mõista, kes me siis päriselt oleme ja mida tahame. Mask saab osaks meist ja me ei pruugi arugi saada, et see miski, mis meil ei lase täiel rinnal elust rõõmu tunda, on mask, mida kanname, mis on saanud osaks meist. Kuidas jõuda tagasi oma tõelise minani? Siin mõned soovitused, kuidas tee iseendani üles leida.

Tunne iseennast!

Saa iseendaga tuttavaks! Kes ma olen? Mis mulle päriselt meeldib? Miks ma teen asju, mida ma teen? Mida ma ootan teistelt? Vastused peaksid olema radikaalselt ausad ning esimene pähekargav mõte ei pruugi olla alati see aus vastus. Põhjalik sisekaemus on autentse minaga taaskohtumiseks vältimatud. Iseenda tundmaõppimine ja enda aktsepteerimine on üsna pikk protsess, sest tihtipeale avastame endas hingehaavasid ja uskumusi, mis meie praeguse elu kurssi kõvasti mõjutanud. Meil on mitmeid pimenurkasid, mida ise raske näha ja aktsepteerida, seetõttu on need sisekaemused viljakamad kui keegi sind neis toetab ning aitab valgust heita neile külgedele, mida ise on raske näha.

Sinu väärtushinnangud

Millised on sinu väärtushinnagud? Kas sinu suhted ja sinu karjäär on kooskõlas sinu väärtushinnagutega? Kas sinu igapäevane tegevus, sinu otsused on kooskõlas sinu väärtushinnangutega? Hästi tihti me kompromiteerime näiteks töökoha valikul oma väärtusi, lootes et hea palganumber leevendab vastuolu väärtustes, tegelikult hakkab selline valik sind seest närima ja viib varem või hiljem sügava rahulolematuseni ning lõpuks võib-olla ka läbipõlemiseni.

Julge olla julge

On imeline kui sa oled iseendaga uuesti tutvunud ja tead mida sa tahad aga on veel imelisem kui sul on julgust seda ka oma sõpradele, perele ja kolleegidele tunnistada. Võtta see risk ja avada ennast hoolimata hirmust, et keegi võib su välja naerda või sinuga enam mitte sõbrustada. Mõnikord võib selline eneseleidmine ka viia selleni, et sa ise leiad, et mõned suhted on oma aja ära elanud ning ei paku enam kumbalegi poolele väärtust. Ka see on ju okei, see on elu, et me õpime ja areneme ning muutume.

See võib tunduda hirmutav olla ehe ja aus kui oled aastaid iseendaga kontakti vältinud, samas ootab sind preemiaks sisemine rahulolu ja õnnetunne. Kui vajad teejuhti, et oma autentsus taasleida, siis võta ühendust ja saan sulle sellel teekonnal toeks olla, vaata rohkem siit.

Kuidas olla mina ise ehk tee autentsuseni Read More »

Lahkuse ja abistamise pime pool

Armastada kõiki, olla alati lahke ja abivalmis kõigi vastu – see on ilus ja üllas siht elus, mille poole püüelda. Kui tunned, et see kõnetab sind, et see oled sina, kes alati abivajajaid aitab ja oma hinge tagant kõik teistele jagab? Suurepärane! Selliseid lahkeid ja avalaid inimesi oleks maailma rohkem vaja 🙂 Mõnikord on aga selline jagamine ja pidev teiste aitamine ajendatud aga hoopis millestki muust kui siirast südamesoovist teisi aidata, seda eriti siis kui pidevalt teisi aidates enda aitamine unarusse kipub jääma.

Miks me siis aitame teisi enne kui ennast? Küsimusele vastamine nõuab enda vastu üdini aus olemist ja enda suhtes parajat osavõtlikkust ja kaastunnet, sest siirad vastused ei pruugi meie egole sugugi meeldida. Mõtistkle, kas mõned järgmised näited võiksid sinu kohta käia?

  • Abistan teisi hea meelega alati kui keegi abi palub, sest tunnen end siis kasulikuna ja teistele vajalikuna.
  • Tunnen, et teisi abistades olen väärtuslik
  • Tunnen ebamugavust “ei” öeldes, sest teised mõtlevad siis, et ma pole hea (abivalmis, tark vmt) inimene
  • Aitan alati kui keegi küsib, sest head inimesed (head emad, isad, abikaasad jne) teevad nii.
  • Kui minu poole pöördutakse pidevalt abipalvetega, tunnen et olen piisavalt tark, huvitav vmt.

Mida siis teha kui järgmine kord keegi abi palub? Küsi kõigepealt endalt, kas abipalvele jaatavalt vastumine tuleb ilma igasuguste vastuootusteta – sa ei looda salamisi, et kunagi aitab tema sind, et “tõstad kuidagi oma aktsiaid” teise inimese silmis vmt. Siis vaata, kas sa teisele appi tõtates ei kuritarvita endaga tehtud plaane, lubadusi vmt.

Harjuta “ei” ütlemist. Lepi mõne oma sõbraga kokku, et ta palub sinult iga päev mõne teene ja et sina pead vastama “ei”. Ei ütlemine ei pea olema jäik ja külm, seda saab teha ilusti teiste tundeid riivamata ning liigseid vabandusi toomata. Märka, mida tunned oma kehas kui ütled “ei” ja pea selle kohta päevikut.

Iseenda eest hoolitsemine ei ole isekas, vaid on täpselt isekuse vastand. Sa saad armastada teisi ainult siis kui armastad iseennast, saad teisi aidata kui tunned, et sina oled väärt sama hoolitsust nagu teisedki.

Nii nagu lennukis õpetatakse häire korral kõigepealt endale hapnikumaski pähe panema ja siis teisi aitama, nii võiksime käituda ka tavaelus – kõigepealt aitame ennast ja siis teisi, sest kui meie enda jõuvarud on otsas, ei ole meist abi ka teistele.

Lahkuse ja abistamise pime pool Read More »

Scroll to Top