Meie meel on nagu metsik hobune, kes perutab, kuhu ise tahab, küll mineviku valus ja kogemustes, siis jälle lootusrikkas või hirmutavas tulevikus. Selleks, et elada kvaliteetset elu, tuleb selle metsiku hobuse ratsmed enda kätte haarata ja suunata, kuhu me soovime, et sõit läheks. Siin tuleb mängu kohalolu ehk ingl.k. mindfulness.
Mis see täpsemalt on ja miks see nii tähtis on?
Kohalolu tähendab seda, et oled oma meelega, oma kehaga täpselt seal, kus sa parasjagu oled: kui sa koorid sibulat, siis sa koorid sibulat, mitte ei heieta mõtteid möödunud tülist ja mida oleksid võinud teisiti öelda. Kui sööd, siis oled kõigi oma meeltega just selle toidu juures, mida parasjagu sööd, mitte ei võrdle seda eilse hõrgu salatiga. Esiteks koged sa elu siis sellisena nagu see on just praegu, antud hetkes, see võimaldab leida harmoonia ja rahuolu ning lõpuks viib sind õnneliku ja elurõõmu täis eluni. Teiseks võimaldab taltsutatud meel keskenduda, mis muudab sind palju efektiivsemaks kõiges, mida sa teed, oled produktiivsem, loovam ja tunned end päriselt elus.
Kuidas olla rohkem kohal?
Esimene samm on teadvustamine ja äratundmine, millised on sinu korduvad negatiivsed sisemonoloogid või dialoogid, millised on sinu alateadvuses pesitsevad uskumused, mis täna su elu mürgitavad. Kui oled oma mõttemustritest teadlik, tuleb kasuks kui astud sammu endas tagasi ja teadvustad, et sina ei ole need mõttemustrid ja sina ei ole ka need emotsioonid, mis vahel üle pea käivad. See pole kerge, sest töötad vastu oma ajule, kes näeb kõvasti vaeva, et luua pidevalt uusi seosesid minevikuga, tuletada sulle meelde erinevates situatsioonides kogetud valu ja ohtusid. Kohalolu on praktika, see tähendab, et pead selle oma ellu tooma ja praktiseerima igapäevaselt, et saada meistriks ning oma elu loojaks.
Mida rohkem oled “peas”, seda vähem oled kohal ja ühenduses oma keha ja südamega, oma kõrgema minaga. Mida rohkem sa oled kontaktis oma kehaga, oma südamega, oma kõrgema minaga, seda suurem võimalus on kogeda tõelist püsivat rahuolu tunnet, mis ei sõltu välistest faktoritest, kutsume seda ka õnneks.
Head kohalolu praktikad, mida oma igapäevaellu tuua:
Valmistad hommikukohvi või teed – oled kogu protseduuri jooksul kohal, hoiad kuuma tassi oma käte vahel, hingad sisse tassist tulevat aroomi, tunnetad, mis maitse sel on ja kuidas su keha reageerib kui selle alla neelad. nb! Samal ajal ei vaata telekat, ei kuula uudiseid ega planeeri oma koosolekuid vmt.
Tantsimine – kõige parem kui kodus ja üksi või lähedastga ja nii nagu keegi ei vaataks (oled vaba mõtetest, et kas liigutad end ikka nii et on ilus või on see äkki tobe?)
Söömine – samamoodi nagu hommikukohvigi puhul – oled kõigi oma 5 meelega kohal ja sööd aeglaselt, tunnetades iga suutäit (aitab muuseas süüa vähem)
Kõndimine – looduses jalutades tunnetad maapinda su talla all ja oled samuti mõtetega kohal igal sammul.
Suheldes oma lähedastega – ainult kohal olles ja teineteisele oma täit tähelepanu jagades saame kogeda suhtes tõelist lähedust ja intiimsust.
Ka tavalisest fitness treeningust on oluliselt rohkem kasu kui harjutusi sooritades ei mõtle järgmistele tegevustele, näiteks mida perele süüa teha või kes peaks homme lapsed lasteaeda viima. Joogas ja teistes spirituaalsetes praktikates on kohalolu vältimatu ja see on ka osa praktikast.
Mulle meeldib Eckhart Tolle raamatus “The Power of Now” toodud võrdlus järvega. Kujutle, et sa oled järv, vahel on järve veepind tormine ja lainetav või sajab vihma aga järve sügavuses on alati vaikus ja rahu. Sinu meeleseisund kõrgema mina tasandil on just nagu järve sügavus – selle rahu on sõltumatu välistest asjaoludest.